Jäätmetehas põhjustab lihatoodete kallinemise

?Rahva tervise kaitsmise eesmärk on küll üllas, aga jäätmekäitluse sellise tsentraliseerimisega on vint kolm korda üle keeratud ja lõppkokkuvõttes hävitab selline poliitika väiketootmise,? ütles Aasperes Kõldu lihakarni omav Jüri Järvet. Seni olid väiketootjail oma matmispaigad, kuid 1. jaanuarist tuleb kõik jäätmed viia Väike-Maarjas täna avatavasse tehasesse ja maksta tonni eest 1670 krooni. See tõstab loomaliha hinda keskmiselt 20% ja käib paljudele väikestele ettevõtetele üle jõu. ?Otsime sellest skisofreensest olukorrast lahendust, aga nuga on juba selga löödud ja kaevata pole kuhugi,? rääkis Järvet.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul pole õige panna suur osa Eesti lihatööstusest sõltuma ühe monopoolse ettevõtte tegevusest. Rakvere töötleb osa jäätmeid ise, kuid esimese kategooria omad, mis moodustavad poole kõigist jäätmetest, peab viima Väike-Maarjasse. See suurendab ettevõtte kulutusi kuus 500 000?600 000 krooni võrra.

Talleggis, mis samuti lihakombinaadi alla kuulub, tekib palju kanakorjuseid, mida aga uus tehas sulgede pärast vastu ei võta. ?Praegu matame maha, ehkki ei tohiks,? ütles Horm. Veri läheb puhastusseadmetesse ja sealt koos sõnnikuga komposteerimisele.

Rakvere Lihakombinaat pole seni lepingule loomsete jäätmete käitlemise tehasega alla kirjutanud, sest üritab juhtkonnaga veel läbi rääkida. ?Aga tulemused on nullilähedased ja tõenäoliselt peame kunagi alla kirjutama. Mis meil üle jääb?? lausus ta.

OG Elektra omanik Oleg Gross näitas jäätmetehase saadetud lepingut, kus selle juhi Peeter Maspanovi allkiri juba all ja mille peaks ta nüüd oma allkirjaga tagasi saatma. Kuna aga temaga pole tingimustes kokku lepitud, siis ei kavatse ta sellisele ühepoolsele lepingule alla kirjutada. Seda enam, et selles on palju küsitavusi. Näiteks, kui ettevõtte tootmine suureneb ja jäätmete kogus ületab kokkulepitud kogust 30%, võib tehas keelduda äraveost. Ka võib ta ühepoolselt hinda muuta. Lepingu tingimuste rikkumise eest on kehtestatud trahvid. Verd ja kanasulgi üldse vastu ei võeta, mis tähendab, et nendega peab ettevõtja ise hakkama saama. ?Kas peaks surnud kanadelt hakkama sulgi maha kiskuma?? küsis ta.

Grossi paneb imestama seegi, et üle 100 miljoni krooni maksma läinud tehases jäätmeid ei põletata, vaid seal saadud orgaanilised graanulid lähevad veel Kundasse põletamisele, mis tähendab, et protsess on poolik.

Grossi hinnangul surub liha hinna tõus Eesti tootja konkurentsist välja, sest näiteks Läti tootjad jäätmekäitlusele nii suuri kulutusi tegema ei pea. ?Odavam on sel juhul külmutatud liha Euroopast sisse tuua kui kohapeal loomi kasvatada,? lisas ta. Jäätmete matmine on tema sõnul keelatud Eesti kõrval ainult veel Küprosel. ?Eks meie oleme nende euronõuete täitmisega ikka esirinnas.?

Gross, ja tema teada veel mõni teinegi ettevõtja, on soovinud rajada ise euronõuetele vastava jäätmete töötlemise tehase, kuid selleks pole neile luba antud. Grossi sellealasele palvele vastas Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson, et praegu kehtiva seaduse kohaselt pole võimalik tunnustada tapajäätmete põletamise ettevõtteid. ?Ma ei saa aru, miks peab see riigi monopol olema?? küsis ta.

Tegelikult on üks selline tehas Valgamaal olemas, kuid see teenindab põhiliselt Lõuna-Eestit. Grossi sõnul läheks temal oma jäätmete sinna vedamine liiga kalliks. Valga Lihatööstuse juhatuse esimees Elmut Paavel ütles, et Väike-Maarja tehase võimsusest umbes 60?70% omav tehas läks maksma kõigest 14 miljonit krooni ja see sai tunnustuse juba 1999. aastal. Ühe tonni eest võetakse seal 70 krooni vähem ja tuua saab ka kanasulgi. ?Mis imeasi see sulg on, et seda töödelda ei saa?? küsis ta.

Paavel ütles, et kui ta riigilt oma jäätmetehase rajamiseks toetust küsis, saadeti ta pikalt. ?Ega praegu ka ministeerium meid kusagil maini. See on pehmelt öeldes kummaline, et meid maha vaikitakse,? rääkis ta.

Tigetsevad need ettevõtjad, kes on ise oma asjade ajamisega hilja peale jäänud. Osaga laabub koostöö suurepäraselt. Tuhande inimesega ei jõua läbi rääkida, seetõttu saatsime lepingu tutvumiseks. Meie kodulehel oli see ülal juba detsembri keskpaigast.

Meie tehas oli mõeldud hullu lehma tõve kartusest tingitult esimese kategooria loomsete jäätmete töötlemiseks, aga nüüd tahetakse juba ka suhkrut ja vilja tuua. Sulgi on üldse raske töödelda, sest need jäävad masinasse kinni, kuid koos muude loomsete jäätmetega on see võimalik. Ainult kanu me seetõttu vastu ei võta, sest meil puudub sorteerimise võimalus. Veri pole ka meie kaup, seda ei saa tsisternidega siia tuua, kuid muude jäätmetega segatult saab.

Sanktsioonid on vajalikud siis, kui kokkuleppele ei jõuta. Ja kogused on vaja paika panna seetõttu, et saja kilo pärast pole mõtet teise Eesti otsa sõita.

Meie aastane käive peaks tulema 19 mln krooni ringis. Kasumit pole planeeritud, kuid tehtud investeering tuleb tagasi teenida. On loogiline, et kulud maksab jäätme valdaja. Elame tagasihoidlikult: ruumi on vähe. Kui teid huvitab minu kuupalk, siis see on alla

30 000 krooni.

Selge see, et ettevõtjad peavad selle raha kusagilt leidma, aga nõetele vastav jäätmete käitlemine on Euoopa Liidus kauplemise eeltingimuseks ja seda tuleb täita. Minu andmetel suudab vaid Taani seda teenust odavamalt pakkuda, aga seal on ka maht väga suur. Ettevõtjaile pole see mingi ettenägematu kulu, sest see oli teada juba mitme aasta eest.

Mingit monopoolsut siin ei ole. On kahetsusväärne, kui selline mulje on tekkinud. Väike-Maarja tehasele pole ühegi seadusega mingeid turueeliseid antud ja samalaadse jäätmekäitluse võivad püsti panna kõik soovijad. Riigile raha teenimiseks pole seda tehast püstitatud, kuid mingi minimaalne kasum võiks sealt tulla.