Palgatõus pole kunagi keskmine

Lugedes ajalehest, et keskmine palk on viimase aastaga tõusnud nii mitu protsenti, vallandub paljudel inimestel rahulolematus ja kiiresti ristitakse statistika maailma suurimaks valeks.

Arvatakse, et esitatud number on väär. Tegelikult on see number õige! Lihtsalt üks näitaja ei suuda piisavalt hästi väljendada kõike palgaturul sisuliselt toimuvat. Inimeste rahulolematuse põhjuseks on hoopis liiga napp info.

Täienduseks üldisele keskmisele esitatakse palgatõus, enamasti statistikaameti kodulehel, ka majandussektorite, maakondade või muu liigituse kaupa ? see annab juba parema pildi. Samas saab veelgi täpsemaks minna. Nimelt on ju palgatõusu arvutamisel arvesse võetud palkade seas nii tõusnud, langenud kui ka samaks jäänud palgad. Hea on teada, kui paljudel töötajatel palgatõusu või -langust esines.

Näiteks Fontese 2004. aasta Eesti palgaturu kohta tehtud uuringust tulevad välja järgmised tõsiasjad: palk tõusis 71 protsendil ja langes 17 protsendill töötajatest. Palk jäi samaks või muutus polnud 1 protsendist suurem 12 protsendil töötajatest. Palgamuutuse üldine vahemik ulatus rohkem kui 2protsendilisest langusest kuni enam kui 24protsendilise tõusuni. Palgatõusu keskmine oli pisut üle 8% ja mediaan pisut alla 6%.

Tabelis on näha vahe mediaani (tegeliku keskpunkti) ja arvutusliku keskmise väärtuse vahel. Arvutuslik keskmine on mediaanist kõrgem seetõttu, et seda kergitavad mõned eriti suured palgatõusud. Palkade puhul ongi üldlevinud nähtus, et arvutuslik keskmine on mediaanist suurem.

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et pooltel töötajatel, kel palk muutus, tõusis see rohkem kui 6% ja pooltel sellest vähem (sh osal ka langes). Meedias aga esitatakse sageli üksnes arvutuslik keskmine, mis siin mainitud uuringu põhjal oli perioodil 2003?2004 kogu Eestis 8%.

Vahe mediaaniga on peaaegu pooleteisekordne!

Tabelis esitatud väärtusi saab vaadata ka nii. Pooled kõigist palgamuutustest ehk need, mis jäävad 25% ja 75% taseme vahele, ulatuvad 0st kuni 13 protsendini. Seega veerandil töötajaist tõusis palk oluliselt rohkem kui 13% ning veerandil jäi samaks või hoopis langes!

Hoolimata sellest, kas vaadata arvutuslikku keskmist või tegelikku keskpunkti (mediaani), tuleb peamiselt jälgida siiski palkade suurust kroonides. Võib juhtuda, et mõnes ettevõttes on mõni ametikoht n-ö ülemakstud ja tema järgmise perioodi palgatõusuks planeeritakse ilmselt null või on mõni ametikoht juba pikka aega alamakstud, mistõttu palgatõus võib olla näiteks 35%.

Seega tasub otsuste tegemisel ja hinnangute andmisel meeles pidada, et sageli on mingi mõõdetava suuruse keskmine väärtus liiga üldine ja sobib pigem üldriiklike muutuste lihtsustatud iseloomustamiseks, aga mitte oma ettevõtte sees näiteks palkade täppis­häälestamiseks.

Statistilise info kasutaja, sealhulgas nii tööandja kui ka töövõtja, peab keskmise palga tõusu numbrit vaadates jätma emotsioonid kõrvale. Tuleb hoopis küsida lisainformatsiooni, vaadata nüansse ning teades, mis (palga)tasemel tema ettevõte (palga)turul üldiselt on, leida sealt endale võrdluseks sobiv alus, milleks ei pea olema keskmine.