Kütust veel piisab, aga piir on lähedal

Suurerastamine tõi majandusse investeeringud, arengu peamise kütuse. Edasiviivaks olid ka madalad palgad, stabiilne raha, kiired otsused.

Praegu kütust veel piisab, aga näiduk on langenud tõrkumise piirile. Esimesi märke sellest ei suuda me ise tabada, kuid maailmamajanduse analüütikud teevad seda meie eest. Lähiminevikust meenub dramaatiline teade Eesti innovaatilisuse hüppelisest langemisest. See pole loomulikult uudis, vaid sihipärase tegevusetuse vili. See on ka oluline märk, sest madalatest palkadest tuleb varsti loomuliku arengu tõttu loobuda, aga majanduslikku kütust vajame tulevikuski.

Eesti e-riigi uuen­dustega pole veel midagi hirmsat juhtunud, pigem vastupidi. Kolm-neli aastat tagasi käivitatud projektid elavad oma elu ja leiavad uusi rakendusi. Tuleb aga silmas pidada, et aasta-paar paigalseisu võib põhjustada kütusedefitsiiti ning tõrkeid. Viimaseid aastaid iseloomustab kinnisavaraäri tõus, mis markeerib riigi makro­majanduslike näitajate tõusu graafikuid, aga ei tõota riigi üldisele majandusarengule märkimisväärset kasu. Pigem tuleks silmas pidada arengut Kreenholmis ja veel mõnes suurettevõttes. Tootmisüksuste kadumisega, üleviimisega investeerimiskapitalile kasumlikumasse piirkonda kasvab ka sotsiaalne pinge ja surve riigieelarvele.

Innovaatilisusega on samuti tihedalt seotud haridustemaatika. Kuni vaieldakse mõttetult ülikooli nime üle ja luuakse uusi bürokraatlikke superhaldusstruktuure, sisuliste haridusotsustusteni ei jõuta. Väikeriigi puhul on see aga elulise tähtsusega.

Eesti majandus vajab kiiresti asenduskütuseid. Muidu võib majandusmasin tõrkuma hakata.