- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,74%40 186,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,19
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,74%40 186,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merekaabel varustab meid kindlalt ja aitab eksportida
Soome lahe aluse merekaabli ehitus pidi algama juba vähemalt viie aasta eest, aga nüüd on kopa maasselöömisega tõsi taga. Peale pressivad ka Eesti elektrituru avamise tähtajad.
Peale Eesti enda varustuskindluse paranemise suurendab merealune Estlinki kaabel Äripäeva arvates Eesti tähtsust regiooni energeetikas. Meil on paremad kaasarääkimise võimalused Soome, Läti-Leedu ja arvatavasti ka Venemaa varustamisel ekspordi- ning transiidielektrienergiaga.
Esimene pluss tekib impordisuunal: avaneb võimalus kasutada Põhjala elektrit Eesti turul. Eesti Energia ei saa seetõttu elektrienergia hinda tõsta kõrgemaks kui Skandinaavia elektribörsi Nordpooli tulevikutehingute hinnad.
Firmadest suurtarbijail on juba praegu võimalus osta muud elektrienergiat kui ainult Narva jaamades toodetu ? Estlinki merekaabel laiendab seda võimalust geograafiliselt põhja-lõuna suunas.
Vastuväide elektri impordile Põhjalast on, et külmadel ja ühtlasi veevaestel talvedel ei jätku neil endilgi võimsust. Ent see on ekstreemolukord, mille kordumist soovitakse vältida. Soome mõtleb uute aatomielektrijaamade rajamise peale. Kuna aatomielektri toodangu omahind on madalam kui teistes elektrijaamades ja kui võimsust jätkub, siis võib Eestigi sellest osa saada.
Kaabel võimaldab energia liikumist nii üht- kui ka teistpidi, seega ka Eesti Energial rohkem elektrit eksportida. Narva Elektrijaamad on renoveerinud kaks energiaplokki, mis töötavad täisvõimsusel, ja toodangut tuleb endiselt ka vanematest energiaplokkidest. Kuivõrd Eesti Energia ekspordib palju elektrit Lätti, siis tundub, et meil potentsiaali jätkub. Eestist tuleb 55% Läti imporditavast elektrist.
Võib-olla suudab Eesti anda ka Põhjalale näiteks karmidel talvedel elektriabi. Merealune kaabel võimaldaks elektri eksporti kolmekordistada, rahalises väärtuses kuni 1,5 miljardi kroonini aastas, mis mõjutaks positiivselt Eesti maksebilanssi. Nõukogude ajal oli Eesti tubli elektritootja, aga vahepeal langes eksport ära ? nüüd on Eesti oma positsioone taastamas.
Eesti on suurendamas nn rohelise elektri tootmist, püstitades elektrituulikuid tuulistesse paikadesse, näiteks Virtsu ja Pakri saartele. Kuid rohelise energia kalliduse tõttu on seda Eestis raske maha müüa ? ökoloogiline on praegu veel paraku kallis.
Ent Põhjala teadlikumad kliendid võivad olla huvitatud Eesti rohelisest energiast, ja merekaabel tooks selle muu energia hulgas kohale.
Kolmas, ei import ega eksport, on elektrienergia transiit põhjast lõunasse või lõunast põhja. Kui Leedu Ignalina tuumaelektrijaam suletakse, võib Leedus ja Lätis tekkida suurem elektrienergia nappus. Estlinki kaabel saaks vahendada elektrit Põhjalast Lätti ja Leetu.
Samas on Eesti Energia avaldanud soovi lüüa kaasa pärast Ignalina sulgemist uue aatomielektrijaama rajamisel Leedus. Kui see kava peaks kunagi teostuma, võivad elektronid vabalt hakata jooksma vastupidises suunas.
Arvestades kaabli rajamisega tekkivaid suuri võimalusi, võib kaabel päris tuliseks minna.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele