Merekaabel varustab meid kindlalt ja aitab eksportida

Soome lahe aluse merekaabli ehitus pidi algama juba vähemalt viie aasta eest, aga nüüd on kopa maasselöömisega tõsi taga. Peale pressivad ka Eesti elektrituru avamise tähtajad.

Peale Eesti enda varustuskindluse paranemise suurendab merealune Estlinki kaabel Äripäeva arvates Eesti tähtsust regiooni energeetikas. Meil on paremad kaasarääkimise võimalused Soome, Läti-Leedu ja arvatavasti ka Venemaa varustamisel ekspordi- ning transiidielektrienergiaga.

Esimene pluss tekib impordisuunal: avaneb võimalus kasutada Põhjala elektrit Eesti turul. Eesti Energia ei saa seetõttu elektrienergia hinda tõsta kõrgemaks kui Skandinaavia elektribörsi Nordpooli tulevikutehingute hinnad.

Firmadest suurtarbijail on juba praegu võimalus osta muud elektrienergiat kui ainult Narva jaamades toodetu ? Estlinki merekaabel laiendab seda võimalust geograafiliselt põhja-lõuna suunas.

Vastuväide elektri impordile Põhjalast on, et külmadel ja ühtlasi veevaestel talvedel ei jätku neil endilgi võimsust. Ent see on ekstreemolukord, mille kordumist soovitakse vältida. Soome mõtleb uute aatomielektrijaamade rajamise peale. Kuna aatomielektri toodangu omahind on madalam kui teistes elektrijaamades ja kui võimsust jätkub, siis võib Eestigi sellest osa saada.

Kaabel võimaldab energia liikumist nii üht- kui ka teistpidi, seega ka Eesti Energial rohkem elektrit eksportida. Narva Elektrijaamad on renoveerinud kaks energiaplokki, mis töötavad täisvõimsusel, ja toodangut tuleb endiselt ka vanematest energiaplokkidest. Kuivõrd Eesti Energia ekspordib palju elektrit Lätti, siis tundub, et meil potentsiaali jätkub. Eestist tuleb 55% Läti imporditavast elektrist.

Võib-olla suudab Eesti anda ka Põhjalale näiteks karmidel talvedel elektriabi. Merealune kaabel võimaldaks elektri eksporti kolmekordistada, rahalises väärtuses kuni 1,5 miljardi kroonini aastas, mis mõjutaks positiivselt Eesti maksebilanssi. Nõukogude ajal oli Eesti tubli elektritootja, aga vahepeal langes eksport ära ? nüüd on Eesti oma positsioone taastamas.

Eesti on suurendamas nn rohelise elektri tootmist, püstitades elektrituulikuid tuulistesse paikadesse, näiteks Virtsu ja Pakri saartele. Kuid rohelise energia kalliduse tõttu on seda Eestis raske maha müüa ? ökoloogiline on praegu veel paraku kallis.

Ent Põhjala teadlikumad kliendid võivad olla huvitatud Eesti rohelisest energiast, ja merekaabel tooks selle muu energia hulgas kohale.

Kolmas, ei import ega eksport, on elektrienergia transiit põhjast lõunasse või lõunast põhja. Kui Leedu Ignalina tuumaelektrijaam suletakse, võib Leedus ja Lätis tekkida suurem elektrienergia nappus. Estlinki kaabel saaks vahendada elektrit Põhjalast Lätti ja Leetu.

Samas on Eesti Energia avaldanud soovi lüüa kaasa pärast Ignalina sulgemist uue aatomielektrijaama rajamisel Leedus. Kui see kava peaks kunagi teostuma, võivad elektronid vabalt hakata jooksma vastupidises suunas.

Arvestades kaabli rajamisega tekkivaid suuri võimalusi, võib kaabel päris tuliseks minna.

Autor: ÄP