Peeter Raidla • 11 veebruar 2005

Kutsehaigusi kolmandiku jagu rohkem

Esmaselt diagnoositud kutsehaigust registreeriti Tööinspektsioonis 2004. aastal 132 korral, kolmandiku jagu rohkem kui eelnenud aastal.

2003. aastal oli neid 101, veel aasta varem 129. 1999. aastal tuvastati aga koguni 359 kutsehaigestumist, teatas Tööinspektsioon.

Kui Lääne- ja Hiiumaal püsis 2004. aastal esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv 2003. aasta tasemel ning suurenes veidi Saaremaal, siis Raplamaal kasvas esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv üle kahe korra ning Jõgevamaal ja Järvamaal kaks korda. Riigi keskmisest suurem tõus oli ka Tallinnas ja Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eelmisest aastast vähem tuvastati kutsehaigestumisi Valga-, Viljandi? ja Võrumaal. Lääne-Virumaal ei läinud juba teist aastat kirja ühtki kutsehaigust. Kõige enam diagnoositi esmaseid kutsehaigusi Jõgevamaal (24) ja Tartumaal (20). Kutsehaigus avastati 73 mehel ja 59 naisel.2004. aasta esmaselt diagnoositud kutsehaigestumistest peaaegu pooled olid ülekoormushaigused. Vibratsioontõbe ja vaegkuulmist diagnoositi rohkem meestel, ülekoormushaigust aga naistel - 64-st diagnoositud ülekoormushaigusest diagnoositi 48 naisel.Peamisteks kutsehaigusteks olidki ülekoormusest tingitud haigused. Kutsealade järgi diagnoositi enim esmast kutsehaigust põllutöölistel ja loomakasvatajatel (21%) ning traktoristidel (17%). 45 haigusjuhul oli tegemist mittetöötavate inimestega.Tööinspektsiooni aastaaruandes järeldatakse, et füüsilisest ülekoormusest tingitud ehk füsioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumised võivad kõige enam ohustada naisi. Füsioloogiliseks ohuteguriteks on raskuste teisaldamine, valed tööasendid ja sundasendid.

Hetkel kuum