Res Publica üritab Andrus Ansipist peaministrit teha

Sotsioloog Juhan Kivirähk pidas reedeses Postimehes tõenäoliseks, et Res Publica ja Reformierakonna tüli lahenduseks on Reformierakonna juhi Andrus Ansipi istumine peaministritoolile ning pärast valitsus­vankri juhthobuse vahetust jätkab senine võimuliit käsikäes riigi juhtimist.

Kivirähu pakutud lahendusvariant võib tunduda Reformierakonnale ahvatlev, aga tegelikult oleks see kasulik hoopis Res Publicale ning kahjulik Ansipi juhitud oravatele. Seetõttu teeks Reformierakond õigesti, kui annaks järele ning esitaks alanud nädalal uue kandidaadi välis­ministri kohale.

Juhan Partsi poolt Riigikogu ees esinedes välja öeldut, et temale valimised alati meeldivad, tuleb vaadata peegelpildis. Parts meenutab onu Remuse juttudest tuttavat jänkuonu, kes vaiguse nuku külge kleepus ning hakkas rebaseonu anuma, et viimane teda kibuvitsapõõsasse ei viskaks.

Res Publica jaoks oleks erakorralised valimised kõige halvem stsenaarium puhkenud konfliktis.

Valimistest pole kaks aastat tagasi uut poliitikat lubanud erakonnal aga pääsu, sügisel on kohalikud valimised ja kahe aasta pärast valitakse uus Riigikogu. Respublikaane ähvardab järgmistel parlamendi­valimistel põrumine. Kõige hullema vältimiseks vajavad nad uut liidrit. Liidrivahetus peab toimuma väliselt viisakalt.

Kristiina Ojuland osutus heaks võimaluseks. Teist nii head võimalust poleks võib-olla enne sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tekkinud.

Kui peaministri erakonnale oleks kohalikel valimistel saanud osaks europarlamendi valimistega sarnane krahh, siis oleks Partsil olnud keeruline peaministrina jätkata. Seega peab Res Publica Partsi enne kohalikke valimisi peaministritoolilt ära tooma. Kohalike valimiste ebaõnnestumisel saab Parts rahulikult erakonna esimehe kohalt lahkuda ning Res Publica hakkab uue esimehe juhtimisel valmistuma parlamendivalimisteks.

Avalikkusele ehk valijatele saab praegu jätta mulje, et koalitsioonipartnerid sunnivad Partsi ametist lahkuma, kuna viimane seadis riigi huvid tähtsamaks enda isiklikest või erakondlikest huvidest.

Ojuland tuli välisministri ametist vabastada nii, et see oravad tagajalgadele tõstaks. See ka Partsil õnnestus ning nüüd jääb loota, et edasise korraldab ära juba Reformierakond ise. Oravate juhtimisel avaldatakse Partsile Riigikogus umbusaldust või esitab Reformierakond välisministrikandidaadiks taas Kristiina Ojulandi ning Parts lahkub seepeale ise ametist.

Peaministri vahetus annab Res Publicale võimaluse oma positsioonid ümber mängida ja kaardid uuesti ära segada, sest algavad uued koalitsiooni­kõnelused.

Valitsuskriisi esile kutsudes ei riskiks Res Publica eriti millegagi. Tegemist on suurima jõuga parlamendis, kellega tuleb uut koalitsiooni moodustades arvestada. Ja kui Res Publica peakski opositsiooni kukkuma, siis võib see osutuda heaks võimaluseks haavu lakkuda ning saab rahulikult järgmisteks valimisteks valmistuda. Kui aga Res Publica on piisavalt paindlik ja vastutulelik, siis on tõenäoline, et peaministritoolile istuv Ansip kutsub nad koos Rahvaliiduga valitsusse.

Partsi otsustav käitumine välisministrit vabastades tuleb Res Publicale kasuks seetõttu, et Reformierakonnal on praeguses konfliktis kaotada palju rohkem. Praegune koalitsioon võimaldab Reformierakonnal täita peamist valimislubadust, alandada tulumaksumäära. Vastutasuks on Reformierakonna populaarsus tõusnud ja see on pinnuks silmas teistele parteidele. Seetõttu kaasneb valitsus­kriisiga Reformierakonnale risk, et uude koalitsioonilepingusse tulumaksumäära alandamist enam sisse ei kirjutata. Sõltumata sellest, kes uue koalitsiooni kokku panevad.

Reformierakonnal on ka oht jääda opositsiooni. Oravad tõmbasid kolmikliidus olles tooli alt Isamaaliidult ja Mõõdukatelt (praegustelt sotsidelt) ning sügisel Tallinnas Keskerakonnalt. Nüüd tekib teistel hea võimalus Reformierakonnale tasuda.

Valitsuskriisi esile kutsumine oleks põhjendatud ja Reformierakonna valijatele mõistetav, kui koalitsioonipartnerid hakkaksid kaikaid kodarasse loopima maksureformile.

Praegu on aga lahkhelide põhjuseks Res Publica ja Reformi­erakonna mõnede juhtpoliitikute isiklikud vastuolud ning ebasümpaatia. Tõenäoliselt tekib Ansipil võimalus peaministriks tõusta ka pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Seetõttu on praegu Reformierakonnale kõige kasulikum Res Publica pakutavast peaministri­kohast loobuda ja jätkata tööd Juhan Partsi valitsuses.