Firmad vajavad isikuandmete vahetamiseks inimese luba

Personaalselt adresseeritud reklaammaterjalide rohkus koduses postkastis, töö- ja ka isiklikus meilboksis ning müügikõnede hulk nii kodusele telefonile kui ka mobiiltelefonile ületab tihtilugu taluvuse piiri. Kõikvõimalikke pakkumisi saadakse tihtilugu ettevõtetelt, kellega otseselt kokku ei ole puututud, veel vähem edastatud neile oma kodust aadressi või muid isiklikke andmeid.

Sama olukord on ka tööd otsides. Töö leidmiseks tuleb edastada paljudele peaaegu tundmatutele ettevõtetele oma isikuandmed, elulookirjeldus ja esitada ka tõendeid kriminaalse mineviku puudumise kohta. On juhtumeid, kus kandideerides ühte ettevõttesse saadakse mõni aeg hiljem pakkumine teisest ettevõttest.

Eestis reguleerib isikuandmetega tehtavaid toiminguid isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.

Isikuandmetest võib kolmandale poolele edastada vaid neid andmeid, mille edastamiseks on andmesubjekt oma nõusoleku andnud. Nõusolek peab seaduse järgi olema andmesubjekti selge ja teadlik tahteavaldus ning soovitavalt kirjalikus vormis.

Seadusest tulenevalt võib inimene nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning vaidluse korral eeldatakse, et nõusolekut ei ole antud. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega peab olema välistatud võimalus, et isikuandmed liiguksid ettevõtete vahel inimese ehk andmesubjekti teadmata.

Reisibüroo Estours müügijuhi Madlin Viili sõnul kasutab nende firma eripakkumiste tegemiseks eelkõige klientide edastatud kontakte, kus on siis ka selgelt määratud, milliseid pakkumisi ja millisel aadressil neile saata võib. Samas märgib ta, et partnerettevõttega läbi viidud ühise reklaamikampaania vältel kogutud isikuandmeid vahetatakse ja jagatakse omavahel. Juhul kui klient pöördub sooviga end andmebaasist kustutada, siis seda ka tehakse.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Toivo Übi sõnul on ettevõtetevaheline isikuandmete vahetus korrektne, kui ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitud leping seda võimaldab ja klient on selleks oma nõusoleku andnud.

Kliendil soovitatakse hoolikalt tutvuda lepingu tingimustega, sest sageli seotakse end hooletuse tõttu lepingutega, mis võimaldavad isikuandmete edastamist, kuigi seda ei soovita, märgib Übi.

Andmekaitse inspektsiooni teatel on Eestis seni olnud vaid üks kaebus töötajalt, kelle nõusolekuta pandi ettevõtte veebilehele tema foto. Isikuandmete kaitse seaduse delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete loetelus ei ole tõepoolest märgitud fotot, kuid andmekaitse inspektsiooni spetsialisti sõnul soovitati ettevõtjal foto maha võtta, mida see ka tegi.

Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve sõnul ei ole neil isikuandmete kuritarvitamise kohta töötajatelt kaebusi laekunud. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam möönab, et peamine põhjus on kindlasti see, et paljud inimesed ei tea ja ei tunne oma õigusi.

Inimene, kel endale teadaolevalt ei ole olnud kontakti Sampo Pangaga, saab juba paar kuud kõnesid mobiiltelefonile pakkumisega liituda Sampo Panga III samba pensionikindlustusega.

Kuidas kogute andmebaasi inimeste kontakte, kellele edastada Sampo Panga eripakkumisi? Andmed kogunevad uute klientide liitumisel Sampo Pangaga. Kliendibaas täieneb eelkõige reklaamikampaaniate ja aktiivse müügi kaudu.

Kas on esinenud juhuseid, kus mõni teine ettevõte pöördub teie poole sooviga kasutada teie kliendiandmebaasi turunduseesmärkidel? Panga klientide andmete väljastamine kolmandatele isikutele on seadusega keelatud ning seda me ei praktiseeri. Otseselt Sampo Panga klientide andmete kasutamise sooviga pole keegi meie poole pöördunud. Küll aga oleme teinud koostööd mitmete ettevõtetega, edastades kliendi jaoks kasulikke koostööpartnerite eripakkumisi nendele Sampo klientidele, kes on liitunud Sampo Personaalpanganduse nimelise püsikliendiprogrammiga.

Kas olete saanud andmebaasi lisakontakte teiste ettevõtete kaudu, näiteks ühiskampaaniate raames? Jah, oleme teinud koostööd ka mitmete partneritega, tehes teiste ettevõtete klientidele eripakkumisi. Ka sel juhul ei väljasta partner oma klientide andmeid Sampo Pangale, vaid Sampo pakkumine edastatakse partneri poolt oma klientidele.

Kas peate isikuandmete vahetust ettevõtete vahel eetiliseks? Isikuandmete vahetus ettevõtete vahel ei ole ilma kliendi nõusolekuta lubatud. Seega, küsimus ei ole ainult eetikas, vaid ka seaduse järgimises. Samas kõikidele osapooltele kasulikku ettevõtetevahelist koostööd, millega ei seata ohtu kliendiandmete privaatsust, pean isiklikult väga positiivseks nähtuseks. Kui selline koostöö lähtub kliendi huvidest ning kliendi andmeid ei väljastata kolmandatele isikutele kliendi teadmata, siis eetilist dilemmat ei teki.

Kui selline koostöö on hästi läbi mõeldud, lisab see kindlasti ka väärtust ettevõtte suhetele klientidega.

Töösuhetes enim levinud isikuandmeid sisaldav dokument on CV, mis edastatakse vabatahtlikkuse printsiibi alusel.

Tööotsija, lähtuvalt soovist saada tööd, edastab oma isikuandmed kindlale ettevõttele ja tal on õigus valida, millist infot ta tööandjale edastab.

Elektrooniline CV-vorm tööd pakkuva ettevõtte kodulehel sisaldab tihtipeale nn kohustuslikke välju, mille täitmist tööotsija poolt peetakse samuti vabatahtlikuks andmeedastuseks ja seega nõusolek saaduks.

Oluline on siinkohal teada, et nõusolek loetakse antuks konkreetsele ettevõttele, kelle nimele isikuandmeid sisaldav dokument on edastatud, ning mitte tema tütar- või partnerettevõttele, samuti reorganiseerimisest tulenevale uuele õigusjärgsele ettevõttele.

Kõiki toiminguid, mida tehakse delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid sisaldavate dokumentidega, peetakse ebaseaduslikuks, kui andmesubjekti ei ole sellest teavitatud ja ta ei ole selleks nõusolekut andnud.

Eranditeks on seadusest tulenevad juhud, mil isikuandmete töötlemise piiramine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, paljastada lapse põlvnemise saladuse, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategijate tabamist ja kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

Autor: Herdis Ojasu