Maksuametnik kontrollib projekti

?Meie jaoks on üldiselt piiriks projekt või ehitusluba,? ütleb maksu- ja tolliameti kaudsete maksude talituse juhataja Evelyn Kask. ?Põrandate ülesvõtmisel tavaliselt projekti ei ole. Sellised renoveerimistööd ei kuulu tulumaksuseaduse kohaselt ka maksusoodustuse alla. Kui projekt või ehitusluba on olemas, saab maksusoodustust kasutada, kui aga pole, siis ei saa ka maksusoodustust.?

Kaasomandis oleva kodu puhul arvestatakse proportsiooni. Kui laenu võttis üks isik ning kogu laenu eest ostetud eluase on kaasomandis (50 : 50 protsenti) tema elukaaslasega, saab laenu võtnud inimene oma tuludest maha arvata ainult 50% laenuintressidest. Seevastu abikaasa, enda, lapse või lapsevanemaga kaasomandis oleva vara korral saab 2004. aastal võetud laenu puhul 100% laenuintresse maha arvata. 2005. aasta algus tõi muudatuse ka sellesse reeglisse. ?Edaspidi peab maksusoodustuse saamiseks kodu või maa olema soetatud maksumaksjale endale elamiseks,? ütleb Evelyn Kask.

?Kui kodu on 50% kaasomandis lapsega, saab maha arvata vaid 50%. Kehtib sama süsteem, mis senini kehtis näiteks õe või elukaaslase puhul.?

FIEd, kes töötavad kodus, peavad ise hindama, kui suurt osa pinnast nad kasutavad tööeesmärkidel, kui palju isiklikuks kasutamiseks.

?Kui näiteks 30% pinnast kasutatakse tööks ja 70% elamiseks, saab laenuintressidest maha arvata vaid 70%, sest 30% ei ole eluasemelaenu sihtotstarbeline kasutamine. Küll aga saab FIE tööruumide remondiks kulutatud raha kanda FIE kuludesse,? sõnab Evelyn Kask. Sissetulek, mille eest FIE tööruumides remonti teeb, ei pea tulema laenust, see võib tulla näiteks FIE tuludest. Remondimaterjalide kuludesse kandmisel peab FIE aga maksu- ja tolliametile nõudmisel esitama kuludokumendid.

Maksu- ja tolliamet asub intresside tagastamise põhjendatust põhjalikult kontrollima siis, kui tekib kahtlus, et raha tagastamine ei olnud põhjendatud. ?Kontrollimiseks on mitmeid võimalusi,? räägib Evelyn Kask. ?Enamasti palume kuludokumente, aga tuuakse ka näiteks fotosid, kus on näha, kuidas oli enne ja kuidas on praegu.?

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg selgitas, et pangast laenu taotledes paneb inimene kirja, milleks ta eluasemelaenu kasutab.

?Laenutaotlejalt küsib pank laenu eesmärki ning tehtavate tööde kalkulatsiooni. Projekt võib olla lisatud, aga see pole tingimata nõutav,? nendib Tamberg.

Tahtlikke pettusi on Evelyn Kase hinnangul suhteliselt vähe. ?Inimesed on üha teadlikumad,? nendib Kask. ?Hea nõu saavad nad juba pankadest, kes laenu andmisel selgitavad, millised tingimused on tulumaksu tagasitaotlemiseks.?

Tahtliku pettuse eest saab trahvi kuni 300 trahviühikut. Üks trahviühik on hetkel 60 krooni. Siia lisandub 0,06% intressi nõue. ?Oleme tagastanud raha kiiresti ja üritame ka kuni kolmveerand aasta jooksul asja üle vaadata, eksimuse puhul ei tule siis ka intress väga suur. Loomulikult nõutakse lisaks tagasi ka see summa, mis ebaõige tuludeklaratsiooni alusel inimesele maksti,? ütleb Kask

Ingrid Pikker, kes võttis eluasemelaenu aasta eest, pole teavet aga küsimata saanud. Tema hinnangul on info kättesaamine iga inimese südametunnistuse asi. ?Siis, kui teavet vaja läheb, seda ka uuritakse. Mina hakkan raha tagasi taotlema esimest korda ega olegi jõudnud end veel täpselt kurssi viia. Pank küll mainis laenuintresside tagastamist, aga detailidega viin end kurssi alles nüüd,? räägib Pikker.