Riigikontroll nahutas maaelu edendamist korraldava sihtasutuse laenutegevust

?Kas tahaksite võtta miljoneid kroone laenu, ilma et peaksite midagi tagatiseks andma? Või äkki soovite hoopis laenu ilma intressita? Selliseid võimalusi on pakkunud Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).? Selliste sõnadega algab eile avalikustatud aruande kokkuvõte, mille koostas riigikontrolli avalike suhete teenistuse juht Toomas Mattson.

Riigikontroll juhib oma aruandes põllumajandusministri tähelepanu asjaoludele, et MESis on küll kehtestatud enamik vajalikke regulatsioone ja protseduure, kuid paljudel juhtudel ei ole neid järgitud, välja ei ole arendatud pidevalt toimivat siseauditisüsteemi ning seetõttu pole nõukogu liikmetel olnud vajalikku infot.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kelle haldusalas MES tegutseb, ei soovinud eile veel riigikontrolli aruande teemal kommentaare anda. Riigikontrollile saadetud kirjas märkis minister, et on võtnud tuvastatud puudused täitmiseks.

Riigikontroll märkis teravalt, et ajal, kui praegune Rapla maavanem Tõnis Blank oli MESi juhatuse liige, sai ilma tagatiseta laenu Kehtna hoiu-laenuühistu, mille juhatuse liige oli samuti Blank.

Blank ütles eile oma tegevust kommenteerides, et tema huvide konflikti ei näe. ?Need olid võib-olla varasemad lepped,? märkis Blank. ?Kui olin MESis, taandasin end ühistu juhatusest. Ei tohiks probleeme olla.? Ilma tagatiseta saadud 70 000 krooni kohta märkis Blank, et see oli saadud Rapla Dairy pankrotiga seotud 0% laenu vahendamise otstarbel.

MESi juht Raul Rosenberg ütles eile Blanki teemat kommenteerides, et viimane tegeleski sihtasutuses hoiu-laenu­ühistuste teemaga ja huvide konflikt oli olemas. Rosenbergi sõnul oli MESis kolm juhatuse liiget ja lepingutele pidi kaks alla kirjutama. Kui mõnd juhatuse liiget polnud kohal, kirjutas Blank ise alla.

Rosenberg ütles riigikontrolli tegevust kommenteerides, et see sai alguse möödunud aastal, kui ajalehed kirjutasid, et MES on üle 200 miljoni krooni korstnasse lasknud. ?Riigikontroll tuli sisse, aga midagi ei leidnud,? jätkas Rosenberg, ?teenime igal aastal kasumit.? Tema sõnul teenis MES, mis enam eelarvest raha ei saa, möödunud aastal ligi 15 miljonit krooni kasumit.

Selle kohta, et MES pole vajalikke ülevaateid ja aruandeid koostanud, ütles Rosenberg: ?Mina arvan, et ettevõtlust on edendatud. Kui riigikontroll tahab maksumaksja raha kulutada, võib uurida.?

Asjaolu kohta, et MES pole nõudnud aruandeid laenu saajatelt, ütles Rosenberg: ?Miks me ei jälgi?! Iga kuu lõpus laekuvad intressid. Kui tõrge tekib, lendame kohe peale.?

Hoiu-laenuühistustega sõlmitud viieaastaste lepete kohta ette nähtud kolmeaastaste asemel kostis Rosenberg, et lepped tehti vanale põhjale, ent laenugraafikud olid koostatud nagu peab, kolme aasta peale.

Riigikontroll kritiseeris ka laenuraha jagamist pankade kaudu, kus MES ei teeninud midagi. ?Seda teemat saab kommenteerida siiski vaid MES ise ? toode, mida kunagi välja anti, oli sihtotstarbeline,? ütles teiste seas laene vahendanud Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg.

Raul Rosenberg ütles, et sooduslaenud on omal ajal paika pandud sihtotstarbelised laenud väiketalunikele, Rapla Dairy pankrotis kannatanutele ja sõnniku ostmiseks.

Riigikontroll tõi välja, et MES ja selle eelkäijad on seitsme aasta jooksul andnud välja ligi 3,5 miljardit krooni. Sellest on laene 2,2 miljardit ja pankade kaudu antud tagatisi 1,3 miljardit krooni. Möödunud aasta suvel oli MESi laenude jääk 664 miljonit krooni ja tagatislepingute jääk 191 miljonit krooni. MES toimib isemajandaval põhimõttel ja asutajaõigusi teostab põllumajandusministeerium.