Saladuse hoidmise eest tuleb maksta korralikku tasu

Konkurentsikeeld, millega keelatakse pärast töölt lahkumist konkurendi juures töötada, on lisaks ettevõtte tippjuhtidele hakanud levima ka tavatöötajate töölepingutes.

See tuleb tööandjate soovist end igat moodi kindlustada, põhjendas Ametiühingute Keskliidu jurist Helve Toomla möödunud kolmapäeval Viru hotellis toimunud Tööfoorumil 2005.

Toomla toob äärmusliku näite ühest Tallinna haiglast, kus konkurentsikeeld oli sees nii haiglajuhi kui ka koristaja töölepingus. Konkurentideks olid kõik haiglad ja mingit kompensatsiooni keelu rakendamise eest ei makstud. ?See ei ole see koht, kus oleks tegemist konkurentsi osutamisega,? märkis Toomla.

Samas on konkurentsikeeld pärast töölt lahkumist jõus juhul, kui tööandja maksab töötajale edasi kompensatsiooni. Hetkel kehtivas töölepinguseaduses pole selle suurust määratud, Riigikogus menetluses olevas uues seaduses on selleks 60% palgast. Hüvitist aga tavaliselt ei maksta.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul tuleb konkurentsikeelu rakendumiseks pärast töösuhte lõppemist sõlmida eraldi lisakokkulepe, kus on kirjas ka kompensatsioon. Ilma lepinguta ei teki tööandjal mingit õigust tagasi nõuda seda raha, mis ta on selle konkurentsikeelu hoidmise eest maksnud, sõnas Siitam.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektori Gabriel Tavitsi sõnul on eritasu suuruse määramine alati probleem, kuid põhimõtteliselt peab see andma kindluse, et töötaja elab ära. ?Ei ole nii, et maksame 500 krooni kuus ja ole hea, saa siis hakkama aasta või kaks,? sõnas Tavits.

Lepingu rikkumisel on töötajale karistuseks leppetrahv kuue kuupalga ulatuses ja kahju hüvitamine. Ka praegu saab tööandja võlaõigusseadusele tuginedes nõuda töötajalt kahju hüvitamist või leppetrahvi.

Toomla sõnul peab siin lähtuma töötajate maksevõimest. Konkurentsikeeld vähendab inimese sissetulekut ja see 60% palgast kompenseerib seda, et ta ei saa töötada oma erialal, selgitas Toomla.

Toomla sõnul pole ka õige konkurentsikeelu laiendamine kõigile töötajatele. ?Tehke oma inimestel ikka töö järgi vahet,? soovitas Toomla. Kui koristaja leiab direktori kabinetti koristades prügikastist ärisaladust sisaldava lepingu, ei ole ärisaladuse reetja Toomla sõnul koristaja, vaid direktor.

Kehtiv töölepinguseadus näeb ette, et töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga.

Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust.

Tööandjad peavad konkurentide juures töötamise keeldu juhtidele ja tippspetsialistidele loomulikuks, põhjendades seda koolitusele tehtud kulutuste ja ärisaladuse hoidmise vajadusega.

Konkurentsikeeld puudutab eelkõige võtmeisikuid, kellele makstakse nii igakuiselt kui ka teatud aja jooksul pärast ettevõttest lahkumist piirangute eest lisatasu. Tavatöötajatele ei pruugi ettevõtted lisatasusid maksta. Nõnda on näiteks Eesti Post enda külge aheldanud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad postiljonidena. FIEdest postiljonid ei saa konkurentsikeelu järgimise eest lisatasu.

YIT Ehituse personalijuhi Kärt Kirso sõnul rakendavad nemad ärisaladuse hoidmise kohustust ka koristajatele, kuna koristaja võib puutuda kokku ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Eritasu makstakse koristajale paarsada krooni kuus.

Kõige suurem hüvitis ärisaladuse hoidmise eest on 17% palgast ja seda rakendatakse ametikohtadele, mis võiksid kõige enam kahju teha: kinnisvaradirektor, juhatuse assistent ja tehnikadirektor. Konkurendi juures töötamise keeld ei kehti pärast töösuhte lõppu.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) personaliosakonna juhataja Mare Pihel rääkis, et konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise punkt on sees kõikides õppejõudude ja teadustöötajate töölepingutes. Lisatasu ärisaladuse hoidmise eestsaavad vähesed, konkurentsi mitteosutamise eest lisatasu ei maksta. Samuti pole pärast töösuhte lõppemist keelatud otsekohe teise ülikooli tööle minna.

Seevastu kinnisvarafirma Uus Maa keelab töötajatel konkurendi juurde tööle asumise kuueks kuuks pärast kinnisvarabüroost lahkumist. ?Kompensatsiooni maksmisel lähtume seadusest,? sõnas büroo tegevjuht Jaanus Laugus ettevaatlikult. ?Kui seadus ette näeb, siis maksame. Seni pole selliseid juhuseid olnud.?

Ärisaladuse hoidmise eest maksab Uus Maa töötajatele 5 protsenti palgast. Konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus on kõigis töölepingutes.

Haljastusfirma Ceres juhatuse liige Aivar Kikas ütles, et konkurentsikeeld töölepingus peaks tööandjale tagama kindluse töötajaid koolitada. ?Et ei oleks nii, et firma töötab inimese üles, aga tema läheb pärast seda ära,? lausus Kikas. Juhtivtöötajatele ja tippspetsialistidele makstakse Kikase sõnul konkurentsikeelu hüvituseks vähemalt kaks korda rohkem palka kui tavatöötajaile.

Ühispanga personaliosakonna juhataja Külli Peet ütles, et pank keelab konkurendi juurde tööleasumise pärast töösuhte lõppu vaid teatud spetsialistidel ja juhtidel, kellele makstakse ka lisatasu.

Tekstiiliettevõtte Baltex 2000 juht, endine Kreenholmi juht Meelis Virkebau pooldab konkurentsikeeldu. ?Konkurentsikeeld peaks puudutama ettevõtte valgekraesid, kes on kursis strateegiliste plaanide, tootearenduse, omahinna kujunemise ja müügihindadega ning kel on ülevaade klientidest.? Baltex 2000 maksab võtmetöötajaile konkurentsikeelu hüvituseks iga kuu teatud protsendi palgast. Virkebau ise saab oma hüvitise kätte pärast töösuhte lõppemist, mil ta ei tohi poole aasta jooksul konkurendi juurde tööle siirduda. Kreenholmist lahkudes kehtis keeld aasta.

Tööandja tahab töötajat, kes oleks vähe haritud, väga hästi töötav, oma kutseala tundev meeletu rabaja. Inimesed enamasti tahavad töötada, aga tahavad ka palka saada. Sellest tööandjad häbelikult vaikivad.

50% minu vastuvõtul käivate inimeste probleemid ei ole juriidilised, vaid psühholoogilised: neid on tööl mõnitatud, lausa välja visatud. Nad teavad seadusi, aga need nende tööandjale ei kehti.

Juba töölepingut sõlmides algab töötaja suhtumine töötajasse. Leping on 16 lehel, seal on tohutu hulk kohustusi ja vastutust. Mul oleks sellist lepingut vaadates tunne, et minu tööandja kohtleb mind kui pätti ja varast, ta eeldab minust, et ma püüan teda petta ja tema tagant varastada.

Ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kohustuse tekkimine eeldab eraldi kokkulepet ja seda, et äri- ja tootmissaladuste ring, mille hoidmise kohustus töötajale pannakse, on kindlaks määratud dokumendis. Piiritleda tuleb ka tööandja konkurentide ring, kelle juures töötamine on keelatud, või milles seisneb konkurentsi osutamine.

Kui tahetakse, et kohustus kehtiks ka pärast töölepingu lõppemist, tuleb töötajale maksa selle eest tasu.

Riigikohtu lahendi järgi võib tööandja pärast töölepingu lõppemist kehtinud kohustuse rikkumise korral nõuda väljamakstud eritasu tagastamist, kui konkurentsikeelu kokkulepe on tühine või tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tühistatud. Lisaks tuleneb sellest riigikohtu lahendist, et peale eritasu tagastamise nimetatud tingimustel saab tööandja nõuda töötajalt kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud tulu.