Ehitusmüra ei tohi naabrit segada

OÜ Sergerex vanemhalduri Arne Romanovi hinnangul on siiski palju ehitusfirmasid, kes püüavad lihtsamalt läbi ajada, kui hea tava ette näeb. ?Muidugi ehitaja plaanib teha kõige odavamalt,? tõdeb Romanov. ?Enda töö lihtsustamiseks tehakse teiste elu põrguks.?

Olle Reinholmi sõnul sõltub see, kuidas üksikasjad enne ehitust kokku lepitakse, tellija tugevusest. Kui tellija jätab tööde täpse korralduse ehitaja hooleks ja too jätab kokkuhoiu mõttes mingid abinõud kasutamata, ei ole pärast enam midagi parata. Seetõttu tuleb väga täpselt läbi mõelda ja ehitaja lähteülesannetesse kirja panna, kuidas ehitustöid võimalikult probleemivabalt korraldada. Sinna kuulub ka kitsaskohtade läbimängimine. Ehitustööde ladus kulgemine sõltub Olle Reinholmi sõnul aga projektijuhi tugevusest. Tavaliselt tekivad probleemid halvast töödejuhtimisest.

Arne Romanov lisab, et ehitustööd tuleks niimoodi ette valmistada, et need saaksid pigem varem valmis, kui et pärast inimesi segama hakkaksid. ?Ühes koolitusruumis teeme akende vahetusega n-ö proovitöö, et näha, milliseks ehitustegevus kujuneb. Nõnda häirime üürnikke võimalikult vähe,? toob ta näiteks. Üldiselt peab plaanid tegema siiski vaatluse järgi, sest prooviks midagi näiteks lammutada ei ole üldjuhul lubatud.

?Tööinspektsiooni pädevusse kuulub tööandja ja tema töötajate vahelise töösuhtega seonduv,? ütleb tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist Ants Vurma. Kui ehitustegevuse ajal tööolud mitteehitaja tööruumides ei vasta nõuetele, saab tööinspektsioon esitada nõude mitte tööde tegijale, vaid ?kannatavate töötajate? tööandjale. ?Näiteks kui ehitus­ettevõtja annab oma töötajatele kaitseks respiraatorid, kõrvaklapid või muud säärast, siis teiste ettevõtete töötajate jaoks oleks selline lahendus väga ebamugav, ehkki see oleks üks võimalik lahendus,? märgib Vurma.