Aktsiahinnad Eestis ülepaisutatud

Kui börsiindeks TALSE on selle aasta algusest tõusnud 23%, siis enamik aktsiaid on seda tunduvalt ületanud.

Kõige kiiremad tõusjad on olnud eelkõige väikesed ja vähelikviidsed aktsiad.

?Kindlasti ei ole praegune hinnatõus põhjendatud,? ütles Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk. ?Meile teeb muret, et need hinnad peegeldavad väga positiivseid ootusi lähiaastateks, mis puudutab Eesti majanduslikku arengut. Meil on raske uskuda, et need arengud nii positiivseks kujunevad. Ma usun et investorid on päris palju üle reageerinud.? Analüütik möönis, et mingis kontekstis saab rääkida mullist ning et turg tervikuna on kaugelt ülehinnatud. Ta oli kindel, et lähiajal on oodata korrektsiooni.

LHV maakleri Alo Vallikivi sõnul on taas hakatud aktsiaturu vastu huvi tundma, mis on kaasa toonud väiksemate ja emotsionaalsemate investorite sekkumise börsile. ?Börs on viimased 4?5 aastat ainult tõusnud ning eks inimesed hakkavad ka 1997. aastat vaikselt unustama.?

Sampo Panga aktsiamaakler Laur Kaljuvee ütles, et mõnede firmade, nagu Baltika puhul on selgelt võimalik ära põhjendada, miks hinnatõus on viimasel ajal kiire olnud. ?Baltika on näidanud selgelt paranemise märke ning investorid loodavad madalseisust väljuva firma aktsiast kasu lõigata.?

Ka Reisenbuk nõustus, et teatud juhul on ettevõtted kahtlemata üllatanud tulemustega ning näiteks Baltika on hakkama saanud kannapöördega. Seevastu näiteks Merko puhul see ootus, mis aktsiahinnas hetkel peegeldub, on tema sõnul selgelt liialdatud.

Kõige tagasihoidlikumalt on ennast sel aastal näidanud Eesti Telekom ja Norma. Kaljuvee sõnul on Telekomi näol tegemist hea ettevõtte ja mõnusa aktsiaga, aga iseenesest mingit kasvupotentsiaali ta siin ei näe. Mis puutub Normasse, siis ootaks Kaljuvee ära järgnevate kvartalite tulemused, enne kui hinnangu annaks. Vallikivi sõnul on nende firmade likviidsus suurem, mis tähendab, et nende hind võib olla juba varem paika loksunud.

Kahtlemata spekuleerib osa investoreid ka stsenaariumile, et Hansapanga müügi korral jäävad mõned miljardid Eestisse ning see raha hakkab omale uusi sihtmärke otsima. Reisenbuk ütles, et Balti-suunalistel investeerimisfondidel ei ole võimalik vaadata mujale ning kindlasti mõjutab Hansapanga lahkumine teiste aktsiate hindu.

Kaljuvee lausus, et osaliselt tuleb see raha kindlasti Tallinna börsile. Samas ta möönis, et osa sellest rahast võiks minna väljapoole Eestist. ?Psühholoogiliselt on investoritel raske osta aktsiat, mis on mõne kuuga tõusnud kümneid ja kümneid protsente.? Alternatiive võidakse otsida ettevõtete hulgast, mis asuvad väljaspool, kuid mis on olnud mingi surutise all ja milles nüüd nähakse mingit kasvupotentsiaali.

Ka Vallikivi ütles, et see raha peaks voolama kuhugi väljapoole Ida-Euroopa suurematesse ettevõtetesse, kuna Hansapanga risk ei ole võrreldav väiksemate Eesti börsiettevõtetega. Samas võib ka juba paarsada miljonit krooni hindu börsil oluliselt mõjutada.

Samas ei usu Vallikivi, et midagi 1997. aasta börsikrahhi laadset võib korduda. ?Praegu on riskid tunduvalt paremini hajutatud ning selliseid tehinguid kui toona, et võetakse hästi suuri laene ja suunatakse aktsiaturule, enam ei tehta. Seetõttu mõjus börsi jahtumine majandusele halvemini kui ta praegu mõjuks.? Kuna praegu investeeritakse vaba raha, siis ei oleks börsilanguse majanduslikud tagajärjed nii ulatuslikud kui laenatud raha investeerimisel.

Rakvere Lihakombinaadi aktsia on selle aasta algusest kallinenud rohkem kui poole võrra.

Eelmisel nädalal kauples aktsia koguni kaks korda kõrgemate hindade juures kui aasta alguses, kusjuures liikumised on toimunud kümnete protsentide kaupa. Tegemist on ettevõttega, mille suuromanik tahtis 2000. aastal börsilt minema viia. Väikeaktsionäridele pakuti siis 4,7 krooni aktsia kohta, mis oli selgelt vähem, kui ettevõte väärt oli. Pakkumine kukkus läbi ja firma jäi börsile. Praeguseks on suuromanik HK Roukatalo omandanud küll üle 95% osaluse, mis lubab tal ettevõtte börsilt ära viia, kuid seda pole veel tehtud.

LHV maakler Alo Vallikivi nentis, et kui enne näiteks Rakvere aktsiale palju tähelepanu ei pööratud, siis pärast eelmise aasta kasuminumbri avaldamist avastati firma jälle. Kuna aga vabas ringluses olevate aktsiate arv on alla 5%, siis on juba ühel või kahel inimesel võimalik aktsia hinda kergelt mõjutada.

Huvitav on Vallimäe sõnul see, et väga väike arv inimesi suudab liigutada väiksemate firmade aktsiaid Tallinna börsil. ?Müüjad vaatavad, et saavad järgmine päev kümme protsenti kõrgemat hinda, ning orderid tõmmatakse tagasi. Tegemist on müüjate-ostjate vahelise mänguga.?

?Madal likviidsus võib mõnikord imesid teha,? kommenteeris Sampo Panga maakler Laur Kaljuvee lihakombinaadi aktsia hinnatõusu. ?Käibed on väikesed ning suuri võitjaid siin ei ole. Tallinna börsil leidub ka selliseid investoreid, kes loodavad väikeste summadega korralikult raha teenida. Kui aktsia tõuseb ühel päeval 15% ja teisel päeval sama palju, siis nende loogika ütleb, et ta teeb seda paaril päeval veel. Ja kui nad madala likviidsuse korral aktsiaid ostma lähevad, siis aktsia käitubki niimoodi.?

Ta lisas, et hinnatõus lihakombinaadi tugevate tulemuste järel oli põhjendatud, iseasi, kas selle ulatus enam mõistuspärane on.

Laiemas pildis on meie vaade asjadele see, et hinnad on börsil väga kõrged ja põhiliselt on börsiralli taga tohutu globaalne likviidsus ja meeletu raha hulk, mis maailmas täna ringleb, otsides kohta, kuhu ennast paigutada.

Ei ole mõtet arvata, et Eesti börs selle tõusu juures üksi on. Kui vaadata veel mõningaid väiksemaid börse regioonis, nagu Rumeenia või Bulgaaria, siis on võimalik näha, mida tähendab tõus.

Kohalike investorite probleem on alati selles, et nad püüavad kõiki üles-alla liikumisi seletada mingite kohalike fundamentaalsete tegurite abil. See on tegelikult üks väike osa kogupildist. Pigem on jutt sellest, millal globaalne tsükkel võib pöörduda ja mis tagajärjed sellel võivad olla väikestele börsidele, nagu seda on Tallinna börs.

Autor: Lauri Matsulevits