Samasugune hasart põleb ka Kristjan Kalda, Vipexi nõukogu esimehe silmis. Kristjan oli üks viiekümnest kohtunikust, kes sai eelmisel aastal hindamislehe ja ülesande külastada erinevaid söögikohti. ?Muidugi, kui sa oled armunud ja astud kallimaga esimest korda kohvikusse, siis jääb see paik meelde alati kui kõige meeldivam. Ükskõik, mida siis ei sööks ja milline ümbrus ka poleks,? lisab Kristjan, kui on seletanud, miks ja kuidas peaks tema arvates söögikohta hindama. MTÜ Gastronomy Awards on oma kohtunike töö teinud võimalikult lihtsaks, aga ka konkreetseks, andes kaasa küsimustiku, mis mahub vaevu üheteistkümnele lehele ja palub muu olulise hulgas hinnata näiteks ka tualettruumi ja saali ventilatsiooni. Kristjan on kategooriline ja tunnistab, et vigu kohtas ta kõikides söögikohtades, kuhu kohtunikuna astus. ?Eksimused ei ole suured, aga kindlasti sellised, et me Eesti söögikultuuri veel väga arenenuks ei saa pidada.? Nii hindabki Kristjan Kalda ise kõige olulisemaks seda infot, mida osalenud restoranid ja söögikohad saavad pärast kohtunike külaskäiku.
Tõnis Siigur, Stenhusi peakokk, on Kristjaniga nõus: ?Selles ürituses osalemine tõi meile nii ärilist kui ka muud kasu. Ärilises plaanis võime julgelt kinnitada, et meil on hakatud peale selle auhinna saamist rohkem käima.? Teisalt nimetab Tõnis seda, et auhinnalusikad on omamoodi kinnitus, et valitud suund on õige. Samas tunnistab Tõnis, et alul, sellest konkursist kuuldes, võeti ?teemat jutumärkides?. Põhjus ikka selles, et erinevaid algatusi on olnud ka varem. Lõpptulemust hindab Siigur konkreetselt: ?See oli igati tipp-topp.?
Seda, kas Stenhus uuel aastal üritusest osa võtab, on pärast nii kõlavaid hinnanguid mõttetu küsida. Sama kindel on ka Kristjan Kalda, et kui uus konkurss käivitatakse ja teda taas ?üriisse kutsutakse, on ta valmis kohe nõusolekust teatama.
Idee käivitamisraskustest ei taha mittetulundusühingu juhatuse esimees Margit Kirsipuu ja juhatuse liige Anu Martinson-Allmere eriti rääkida. Karavani, mis lõpuks liikuma saab, jääb saatma ikka koerte kisa. Ei Margit ega Anu näe selles suurt probleemi. ?Muidugi küsiti, et kes me sellised oleme ja miks hindame just meie. Heideti ette ka seda, et me ei ole ise restoraniäris,? muigab Margit vaikselt ja kinnitab, et tegelikult rahunesid hiljem ka kõige suuremad protestijad. ?Meie ülesanne oli valida sellised kohtunikud, kes oleksid kogenud kliendid ja armastaksid kokakunsti. Ma usun, et me saime sellega hakkama,? võtab Anu teema uhkelt kokku.
Daamide sõnu kinnitab ka Eesti vahest tuntuim peakokk ja restoraniomanik Dmitri Demjanov. ?Selliseid omamoodi tarbijakaitseorganisatsioone on väga vaja,? seletab Demjanov. Kiidab ja kuulutab samas, et tema mitteosalemine Hõbelusika konkursil on samuti täiesti arusaadav. Demjanovi seletus on pikk ja põhjalik, aga kõige lihtsam ja selgem on neist Gloria restorani vanus. Soliidsust õhkav restoran saab järgmisel aastal, 8. augustil 70aastaseks. ?Me oleme nii pika aja jooksul hakkama saanud, omade tõusude ja mõõnadega. Kuidas ma kutsun kollektiivi kokku ja ütlen, et nüüd hakkame võistlema. Aga mis siis saab, kui keegi teeb järgmisel aastal Kuldlusika?? Dmitri vaatab mulle pikalt otsa, küsimus jääb õhku. Ometi lepime hiljem kokku, et Gloria osaleb esimest korda siis, kui asutakse selgitama 15. Hõbelusika saajaid. ?No olgu, siis tõesti osaleme!? hüüab Dmitri ja mul on kahju, et Margit ja Anu seda lepingut tunnistamas ei ole.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini