Siim Raie • 31 märts 2005

Standardid ei ahista, vaid abistavad

Lüües interneti otsingumootorisse märksõna ?eurostandardid?, saab vastuseks kahesuguseid viiteid. Ühed on väga korrektsed, enamasti mõnele tehnilisele normile või akadeemilisele tekstile viitavad. Teised on viited ajakirjanduses ilmunule, kus enamasti kasutatakse eurostandardite iseloomustamiseks sõnu ?suvalised?, ?kurikuulsad?, ?paljukiidetud?. Millest selline suhtumine?

Eks osa põhjusi ole pärandiks minevikust. Ajas kinnistunud eelarvamuste muutmine on visadust nõudev töö. Euroopas pole standardimine kunagi olnud kohutuslik. Standardid valmivad nii Euroopas kui ka Eestis riigi kontrolli alt väljas, ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste koostöös. Riik võib mõne standardi järgmise kohustuslikuks muuta, kuid see on pigem erand kui reegel.

Standardite kasutamine võimaldab ettevõtjal toimida efektiivselt ja tagab ettevõtte usalduse partnerite silmis. Kuna standard on dokument, mis on valminud ettevõtjate algatusel ja vastu võetud konsensuse alusel, võib eeldada, et ses esitatud lahendused tootmiseks, teenuste pakkumiseks, organisatsiooni toimimiseks vms, on turu parimad. Standard on turuosaliste ühiskondlik minikokkulepe.

Kuna standardid on kõigile kättesaadavad ja tuntud, võimaldab nende kasutamine täiendavate selgituste ja tõendusteta partneritele näidata, kuidas kaup on toodetud, tootmine organiseeritud või millised on ettevõtte toimimise põhimõtted. Standardi kasutamine tagab selle, et räägitakse ühes keeles. Kohustuslikuks muutub standard siis, kui lepingupooled nii otsustavad.

Standardimisest saadav kasu on toodete, protsesside ja teenuste eesmärgivastavuse paranemine ? kirjeldus on alus soovitud tulemusele. Standardid aitavad vältida kaubandustõkkeid (kaupade liigutamine turgudelt turgudele ja nende ohutus on ühtsete tingimustega tagatud) ja hõlbustavad tehnilist koostööd.

Hetkel kuum