• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 06.04.05, 08:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄL: Eurotsoonis tuleb ühtne makse- ja ülekandepoliitika

Eurotsooni riikides kasutatavatele kaartidele rakendub lihtsustatud maksustamine.
Euroopa pangandus tõotab üsna varsti avalikkusele tutvustada uusi deebet- ja krediitkaartidele kehtima hakkavaid makseskeeme ning ühtlustatud raamistikku. Need muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni tugevast survest ning ähvardusest kasutada seadustega talle antud võimu, et sundida panku andma klientidele võimalust nautida Euroopa Liidu ühisturu hüvesid, kirjutab Ärileht.
Samas on Euroopa Liidu siseturu volinik Charlie McCreevy pettunud, et uue süsteemi kasutamine on esialgu võimalik ainult eurotsooni liikmetele, mitte kõigile 25 Euroopa Liidu liikmele, nagu algselt välja lubati. 2008. aastast alates saab nii deebetkaarte kui ka pangaarvega seotud krediitkaarte kasutada kaheteistkümnes liikmesriigis. Praegu on paljud kaardid käibivad ainult neid väljastanud riigis.
McCreevy ütles Financial Timesile, et ta näeb meelsasti olukorda, kus maksete tegemine eurotsoonis on üksikisikutel ja firmadel sama lihtne ning odav kui asukohariigis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esmaseks eesmärgiks on eemaldada tehnilised ning juriidilised barjäärid, mis tõkestavad riikidevahelisi makseid eurotsoonis. Uue süsteemi käivitudes on rahvusvahelisel firmal võimalik teha kõik oma eurodes olevad otsekorraldused ja krediidimaksed ühe panga kaudu, hoides kokku kulusid infrastruktuurile ja kontorile ning avaldades pankadele survet teenustasude alandamiseks. Tarvitusele võetavad abinõud võimaldavad ka väikese ning keskmise suurusega firmadel oma rahvusvahelisi makseid lihtsamalt teostada.
Uus süsteem püütakse juurutada nii, et kogu eurotsoon oleks hiljemalt 2010. aastaks muutunud ühiseks maksetsooniks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele