Uued tondijutud täiskasvanuile

Seni on majanduse kasv põhinenud nii uute töötajate kui ka täiendava kapitali kaasamisel. Ei saa välistada, et juba lähiajal oleme olukorras, kus kõik soovijad on töö leidnud ning majanduse areng hakkab tuginema olemasolevate töötajate paremale ärakasutamisele ja kapitali juurdekasvule.

Näiteks Hiiumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Tartumaal on töötuse määr langenud 4?6 protsendini ja võib küsida, kas seal enam ongi alanemisruumi.

Eesti võtab lähiaastatel kasutusele Euroopa ühisraha euro ning juba praegu levib avalikkuses uus hirm, et see toob kaasa suure hinnatõusu. Eestlaste eurole üleminekuga kaasnevas hinnatõusukartuses ei ole midagi erandlikku ? sama hoiak valitseb ka teistes uutes ELi liikmesmaades ning valitses enne eurole üleminekut praegustes vanades euroala riikides. Millest sellise hirmu levik, kui statistika näitab, et euroala riikides ei toimunud pärast ühisraha kasutusele võtmist mingisugust erakordset inflatsiooni kiirenemist?

Üks põhjus on see, et enne ühisraha kasutuselevõtmist 2002. aastal levisid Euroopa meedias arvamused, et kaupmehed kasutavad vääringumuutust ära ja tõstavad järsult kaupade hindu. Kuigi kaupmehed käitusid üldjoontes ausalt ning üldist hinnatõusu ei toimunud, jäi see hirm inimestes elama ning igasugust loomulikku hinnamuutust tunnetati teravamalt.

Euroopas võrsunud hirmulood ja linnalegendid mõjutavad nüüd uusi eurole üleminejaid. Nii on minulegi räägitud lugusid, et Itaalias tõusid hinnad päevapealt kahekordseks. See ei saa olla tõsi, sest põhjust, miks hinnad peaksid eurole üleminekul tõusma, pole.

Teoreetiliselt võib seda tüüpi rahavahetuse puhul tekkida küll ajutine hinnasurve, kuid pikemas perspektiivis ei ole hinnataseme tõusuks alust. On vaid ajutised kulutused, mis on seotud näiteks uute hindade kujundamise ja hinnasiltide asendamisega (nn menüükulud), töötajate koolitusega, mitmes valuutas arveldamisega paralleelkäibe perioodil ning vajadusel ka uue tarkvara soetamisega.

Põhjus, miks inimesed tunnetasid hinnatõusu suuremana, oli eelkõige psühholoogiline. Rahvusvaheline meedia oli valvas raporteerima üksikute hindade kasvust, mis võimendas arvamust, et kõik hinnad on tõusnud ? ja seda nimelt euro kasutuselevõtu tõttu. Sellest, et paljud hinnad langesid, ei kirjutatud. Tekkis omalaadne lumepalliefekt, kus avalikkusse söödetud hinnatõusuhirm kuhjus ning inimene tunnetas üksikute hindade muutust teravamalt, kui ta tegi seda varem.

Vaidlused, kas eurosularaha käibeletulek tõi kaasa olulise hinnatõusu või mitte, on tihtilugu põhjustatud sellest, et ühed räägivad üksikute toodete hindadest, teised jälle hindade üldisest tasemest.