Kaks kõva kivi peavad töösuhtes jääma viisakaks

Kahjuks tekivad paljud töövaidlused oma jonni tagaajamisest, mille käigus unustatakse elementaarsed viisakusreeglid. Mitmetele vaidlustele on leitud lahendus alles riigikohtus.

Ühe firma töötaja märkas, et tööandja on teinud tema tööraamatusse kande, mis ei vastanud töölepingu lõpetamise tegelikule alusele. Töötaja pöördus kande vaidlustamiseks kohtusse, kuigi tööandja tegi vale kande märkamisel töötajale ettepaneku kande parandamiseks.

Selle lahendamisel tegi riigikohus 1997. aastal otsuse: ?Eksimuse parandamine on võimalik, kui õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimitakse heas usus.

Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et viisakuskohustuse rikkumise korral ei ole alati vaja distsiplinaarkaristust kohaldada.

Apellatsioonikohus tuvastas, et töötaja ebaviisakat käitumist soodustas tööandja põhjendamatute nõuete esitamine ning et töötaja pole varem süütegu toime pannud.

Ringkonnakohus leidis, et neil asjaoludel ei olnud töötaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus. Noomitus tühistati.

Viidatud lahenditest tuleneb üldine põhimõte, mille kohaselt peavad mõlemad pooled käituma töösuhtes viisakalt. Kuna viisaka käitumise sisu ei ole seadusandja sätestanud, sõltub see paljuski osapoolte haritusest, tarkusest, kogemustest ja kasvatusest. Oluline on meeles pidada, et mõlemal poolel on hea nimi ja au, mida ei tohi teotada, ning inimväärikus, mida tuleb austada.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Ühtlasi ei tohi kellegi au ega head nime või mainet teotada.

Võlaõigusseaduse kohaselt peavad pooled käituma teineteise suhtes heas usus ja mõistlikult. Töölepingu seaduse kohaselt peavad tööandja ja töötaja olema teineteise suhtes viisakad.

Õigusnormiga ei saa kirjutada tööandjale ja töötajale ette, milline käitumine on konkreetses olukorras viisakas, mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Seadusesse on raske panna, mil määral tohib töötaja olla inimene oma vigade, veendumuste ja eripäraga ning kust jookseb piir sobiva ja lubamatu vahel.

Me tahame küll uskuda, et lastetoa aknad avanesid roosipõõsa poole, aga töövaidluse käigus tuleb paratamatult välja, kui mõnel olid need tegelikult lauda poole.

Mis siis ikka teha ? targem annab järele.