• OMX Baltic0,01%318,34
  • OMX Riga−0,17%881,2
  • OMX Tallinn0,1%2 125,01
  • OMX Vilnius0,3%1 451,98
  • S&P 5001,18%7 345,04
  • DOW 301,31%49 945,61
  • Nasdaq 1,39%25 679,4
  • FTSE 1002,16%10 439,86
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%88,14
  • OMX Baltic0,01%318,34
  • OMX Riga−0,17%881,2
  • OMX Tallinn0,1%2 125,01
  • OMX Vilnius0,3%1 451,98
  • S&P 5001,18%7 345,04
  • DOW 301,31%49 945,61
  • Nasdaq 1,39%25 679,4
  • FTSE 1002,16%10 439,86
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%88,14
  • 14.06.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pakri tuulepark sai hoo sisse

18,4 megavatise koguvõimsusega tuulepargi eeldatav aastane elektritoodang on ligikaudu 56 GWh, mis vastab umbes ühele protsendile Eestis tarbitavast elektrienergiast.
?Pargi püstitamisega on tehtud mahukas investeering Eesti elektrienergia tootmise tulevikku,? rääkis OÜ Pakri Tuulepark juhataja Martin Kruus. ?Energia tootmisega kaasnevad nii või teisiti teatud kulutused. Milline toomisviis on odavaim, ei olegi nii lihtne öelda, sest see, mis täna tundub olevat kallis, võib pikemas perspektiivis osutuda hoopis soodsaks.?
Kruus märkis, et kui põlevkivienergia toomiskulud jäävadki Euroopa Liidu karmide keskkonnanõuete tõttu kasvama, siis taastuvenergia puhul seda ohtu näha ei ole. ?Samuti ei sõltu tuuleenergia tootmine kütuste maailmaturu hindadest, nagu näiteks Venemaa maagaasi hinnast. Me usume, et oleme oma tuuleparkide rajamisega õigel teel ning avatud tuulepark ei jää Eestimaa viimaseks,? on Kruus veendunud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pakri tuulepargi arendusdirektor Hannu Lamp ütles eile tuulepargi avamisel, et vaatamata Eesti Energia vastuseisule ehitatakse valmis ka tuulepargi teine osa. Investorite otsimine selleks juba käib.
Tuulepargi kogumaksumuseks kujunes ligi 24 miljonit eurot ehk 374 miljonit krooni. Maksumusest moodustas 87% protsenti tuulikute ja nende vundamentide paigaldus. Muudest kuludest olid põhilisteks ettevalmistustööd, uuringud, juurdepääsuteede rajamine ning liitumine elektrivõrguga. Projekti oli kaasatud ka Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse V raamprogramm, mille raames katsetati uut tehnoloogiat ja analüüsiti tuuleelektri mõju üldelektrivõrgule.
Pakri poolsaarel avatav tuulepark on Eestis teine ? Eesti esimene kaasaegne tuulepark avati 2002. aasta sügisel Virtsus. Kolme tuulegeneraatoriga Virtsu tuulepargi koguvõimsus on Pakri tuulepargist ligi kümme korda väiksem.
Pakri tuulepargi omanikuks on OÜ Pakri Tuulepark, mis kuulub ASile Vardar Eurus.
Viimase omanikeks on 70 protsendi ulatuses AS Vardar ning 30 protsendi ulatuses Põhjamaade keskkonnafinantseerimise korporatsioon NEFCO. AS Vardar on Norra energeetikakontsern, millel on rohelise elektri tootmise alal ulatuslik kogemus.
Pakri tuulepark on üks esimesi omataolisi projekte maailmas, mis annab panuse võitlusse globaalse kliimasoojenemisega, tehes seda Kyoto protokollist tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste kvoodi müümise kaudu.
Nimelt müüb Pakri tuulepark Soome riigile saastekvooti, mille tulust osa laekub Eesti riigieelarvesse. Heitkoguste kvoodi ost võimaldab Soomel saavutada Kyoto kliimamuutust käsitlevast kokkuleppest tulenevat õhusaaste vähendamise riiklikku normi.
Pakri tuulepargi ehituse peatöövõtja oli Taani-Saksa tuulegeneraatorite tootja Nordex Energy GmbH koostöös Eesti ehitusettevõtete ning projekti arendajaga AS Tuulepargid. Tuulepargi reaalne ehitus algas eelmise aasta suvel ning esimene tuulegeneraator alustas rohelise energia tootmist sama aasta detsembris. Täisvõimuse saavutas park märtsis.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele