Europarlament otsustas mitte patenteerida tarkvara, nagu sooviksid suurfirmad, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eelnõu vastu koguti mittetulundusühingu offline.ee eestvõttel Eestis ligi 2000 internetiallkirjaga vastuhäält. Nende kogumisega tegelnud Lemmit Kaplinski sõnul kahjustaks arvutiprogrammide patenteerimine tugevasti Euroopa mõttes väikeettevõtteid, mille hulka kuuluvad sisuliselt kõik Eesti tarkvarafirmad.
?Rääkimata hobi korras tarkvara arendajatest, kes on vabatarkvara liikumise, näiteks Linuxi taga,? ütles Kaplinski. ?Sisuliselt oleks patent teeninud eelkõige suurfirmade, sealjuures Euroopa-väliste suurfirmade huve.?Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, ei ole tarkvara patenteeritav ning on kaitstud autoriõigusega.Autoriõiguse saab looja, ka programmi looja automaatselt ning selle jaoks ei pea ta enam midagi maksma ega paberit taotlema. Seevastu ühe patendi taotlemine koos paberitööga võib maksta ligi pool miljonit krooni.
Kaartide ja infosüsteemidega tegeleva Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi on otsusega väga rahul. ?Regio jaoks on see ülihea uudis, sest täna suudame oma tarkvaratooteid kaitsta ilma patendita,? ütles Jagomägi. ?Kindlasti oleks see meid tapnud, kui tarkvara oleks saanud patentima hakata. Me poleks kunagi saanud suurkorporatsioonide juristide armee vastu.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tarkvara patenteerimise teema on Euroopa Liidus arutlustel olnud alates 2002. aastast. Paraku on Euroopa Komisjoni ja europarlamendi vaated olnud erinevad ning sisuliselt jäid parlamendi varasemad ettepanekud eile arutlusele pandud eelnõust välja.