- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,55%40 773,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,55%40 773,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasulik mudel tagab ettevõtja leiutisele kiirema kaitse kui patent
Eesti Leiutajate Liidu president Edvin Nugis registreeris mullu oktoobris koos leiutaja Mait Müüripealiga kasuliku mudelina rippuva kotihoidiku.
?Leiutis kuulub pakke- ja heakorra abivahendite valdkonda ja seda võib kasutada ettevõtetes, kodudes ja ka transpordivahendites,? selgitab Nugis. ?See võimaldab koguda eriliigilisi jäätmeid eraldi kottidesse ning aitab tagada puhtamat keskkonda.?
Nugise sõnul ajendas teda leiutist looma sotsiaalne tunne. ?Vaatasin, et terve Eesti on kohutavalt prügi täis, eriti suurtel välisüritustel koguneb palju rämpsu,? nendib Nugis. ?Mõtlesime siis pisut aidata.?
Nugis kinnitab, et nende eesmärgiks ei olnud kindlasti mitte oma toote pealt raha teenida. ?Tahtsime panna end proovile, kas oleme suutelised pakkuma leiutist, mis on patentne,? kinnitab Nugis ja lisab, et toetuse saamiseks EASi poole pöörduma ei hakatud. ?Meiesugustel lihtkodanikel pole mõtet sinna pöörduda,? usub Nugis. ?Selleks tuleks meil eelnevalt moodustada AS või OÜ.?
Nugise sõnul on klassikaliseks näiteks, kellele EAS toetust annab, mõne ülikooli õppejõud. ?Tema teeb leiutise ja saab siis läbi ülikooli pöörduda EASi poole,? selgitab Nugis. ?EAS ei anna raha mitte leiutise kaitsmiseks, vaid veendumaks, et sellel on turgu.?
Patent ja kasulik mudel on mõlemad omamoodi kasulikud. ?Patendi protsess on pikaldane ja sellel on mõtet siis, kui tegemist on väga olulise leiutisega, mida saab laialdasemalt kasutada,? ütleb Nugis. ?Meie oma väikest kotihoidikut nii oluliseks ei lugenud.?
Margit Strandberg registreeris kasuliku mudelina tekstiilmaterjalist poekoti, mida saab kokku õmmelda kahel moel. ?Mõtlesin selle välja, sest olin tüdinenud kilekottidest, mis igal pool vedelesid, pealegi tuleb neid ju osta,? täpsustab Strandberg. ?Mul on suur pere ja kilekott ei pea aeg-ajalt poeskäiku vastu. Tahtsin, et oleks riidest kott, aga ilma liitekohtadeta ehk siis ilma õmbluseta sangade üleminekus, tahtsin ka suurt mahutavust.?
Strandberg lisab, et tahtis ühendada kilekoti ja riidekoti head omadused. ?Materjaliks valisin linase kui kodumaise, tugeva, vastupidava ja ilusa,? selgitab Strandberg. ?Tegemise käigus selgus veel, et ühtmoodi välja lõigates, kuid erinevalt kokku õmmeldes saab ühel juhul kandekoti ja teisel juhul õlakoti.?
Strandberg räägib, et sealt edasi tuli mõte, et neid kotte võiks ju toota ja müüa kui keskkonnasäästlikke poekotte ? sel juhul peaks aga edaspidi olema valmis tõestama autorlust. Samuti tahtis ta vältida nende kottide valmistamist kellegi teise poolt muust materjalist kui linane. ?Sest linane kasvab Eestis ning seda saab reostamata toota ning kasutada,? põhjendab Strandberg. ?Siit siis tuleneski see registreerimise vajadus.?
Hetkel on Strandbergi sõnul kasu seisnenud selles, et nüüd on ta neid kotte valmis tootma ja tunneb end turvaliselt seda ettevõtmist alustades.
?Nõu sain seadusi lugedes, kogenumatega vesteldes ja patendivolinikega asju ajades. Kuna kotikonstruktsiooni katsetamiste ja kaitsmise järel oli mul ka muid tegemisi, pole sellega ärini veel jõudnudki, ehkki kavad mõistagi on olemas.? Strandberg ütleb, et eelistab omal käel tegutsemist ja ise hakkama saamist, kui aga tõesti vaja, tuleb ka toetust küsida.
Hetkel kuum
Patendivolinik Mart Enn Koppeli sõnul sõltub see, kumb on kasulikum, paljudest asjaoludest. ?Vahel soovitan patenditaotlust, vahel kasuliku mudeli taotlust, vahel aga koguni mõlemat korraga,? kinnitab Koppel. ?Kusjuures maksumus ? riigilõiv taotluse esitamisel ning pikendamisel-jõushoidmisel ? ei ole sageli kõige otsustavam.?
Kasuliku mudeli probleemide ja seega patendi eelistena toob Koppel ühe näitena välja lühema maksimaalse kehtivuse ? 10 aastat patendi 20 vastu. ?Taotletava leiutise vastavust seaduses sätestatud uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse nõuetele patendiamet ei kontrolli, st mis tahes taotluse põhjal antakse välja kasuliku mudeli tunnistus,? selgitab Koppel.
Samuti puudub võimalus sellist kontrolli täiendavalt tellida, seega ainuke võimalus teada saada, kas kasulik mudel on välja antud, on kohtu kaudu. Kohtul aga puudub selleks vajalik kogemus ja tehniline kompetentsus.
?Mõned eelistavad patenti väga kummalisel põhjusel ? ?Ma olen tõsine leiutaja ja mingite mudelitega ei tegele, ma tahan patenti.? See on levinud eelkõige akadeemilistes ringkondades, kus patentide olemasolu on üks edukuse hindamise kriteeriumitest.?
Koppel lisab, et väikeettevõtjad, kes loevad hoolikalt raha, on enamasti huvitatud pigem kasuliku mudeli poolt tagatavast kiirest kaitsest, kuna see võimaldab samuti konkurente pidurdada.
?Minu arvates on kasuliku mudeli kaitse süsteem Eestis paraku aga hetkel üsna kreenis ning kasuliku mudeli seadus vajab seega hädasti täiendamist,? leiab Koppel.
Leiutistele saab Eesti Vabariigis taotleda patendikaitset ja õiguskaitset kasuliku mudelina. Kui patendiga kaitstava leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon, siis kasuliku mudelina saab kaitsta ainult seadet, meetodit, ainet. Seega on kasuliku mudelina kaitstavate objektide ring veidi, aga mitte oluliselt kitsam.
Olulisim erinevus on aga patendiametis läbi viidavates vastavate seadustega sätestatud menetlustes. Patendiseaduse kohaselt kontrollib patendiamet dokumentide olemasolu, riigilõivude tasumist ja dokumentide vastavust määrusele. Samuti kontrollib patendiamet leiutise vastavust patentsuse kriteeriumitele. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli puhul kontrollib patendiamet ainult seaduses sätestatud dokumentide olemasolu, riigilõivu tasumist, dokumentide vastavust määruses kehtestatud sisu ja vormi nõuetele ja teiste formaalnõuete täitmist.
Ka kasuliku mudelina kaitstav leiutis peab olema uus, sel peab olema leiutustase ja see peab olema tööstuslikult kasutatav, aga neile kriteeriumitele vastavust patendiamet ei kontrolli. Seega on enne patendi väljaandmist tehtud läbi sisuline ekspertiis, enne kasuliku mudeli registreerimist aga mitte.
Selle alusel võib öelda, et patent ning patendikaitse on kindlam. See on muidugi patendi eelis kasuliku mudeli ees. Kuna kasuliku mudeli puhul ekspertiisi ei tehta, on ka suurem risk, et kasulikku mudeli registreeringu tühistamiseks võidakse esitada kohtusse hagi.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele