• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tikutootmine kolib Indiasse

    Viljandi tikuvabriku ehk ASi Estonian Match juhataja ja ühe omaniku Tarvo Mossi sõnul on tegemist suuremahulise rahvusvahelise koostööga. ?Lõpetame tavatikkude tootmise Eestis ja hakkame tikke edaspidi tellima Indiast,? lausus eile Indias viibiv Moss telefoni teel. Estonian Matchi uueks koostööpartneriks on 1939. aastal asutatud India üks suuremaid tikutootjaid Standard Match, mis kuulub Estonian Matchi juhataja sõnul ühele lugupeetavale India perekonnale. Praegu juhib Lõuna-Indias Madrase ehk Chennai linna lähedal asuvat tikutehast rootslasest järelevaataja. Moss ütles, et esialgu jääb aastane tellimuste maht võrdseks Viljandi tehase aastase tootmismahuga, mis on ligikaudu 80 mln toosi tikke aastas, kuid lähiaastatel peaks need numbrid tugevasti suurenema, sest kuuldused ettevõtte uuest strateegiast levivad kiiresti ja selle tõttu on juba sõlmitud uusi lepinguid välismaiste jaemüügikettidega.
    Estonian Match on muudatusi ettevõtte strateegias plaaninud juba pikka aega ja eelmisel aastal astuti selleks vajalikke samme. ?Võib öelda, et meie koostöö juba käib, sest esimesed partiid Indias toodetud tikke jõudsid meie kaubamärgi all Euroopa turgudele juba möödunud aastal,? sõnas Moss. Kokkulepe näeb ette, et Eesti pool ehk siis Estonian Match hakkab organiseerima tikkude müümist Euroopas, sh Skandinaavias, kus asub enamik ettevõtte turgudest ka praegu. Samas on India partner liider kohapeal, mistõttu jõuab Estonian Matchi kaubamärk ka laiale India turule. ?Tikutoosidele tulevad meie logod ja selle tõttu võib protsessi vaadelda ka meie turuosa laienemisena,? lausus Moss.
    Tootmismahu kasv pole Mossi sõnul niipea piiratud, sest koos kolme Viljandist Indiasse viidud liiniga on sealses tehases kaksteist tikkude tootmise liini. Samuti on India tehases suurem tööliste arv. ?India tehases töötab 8000 inimest, meil on aga töölisi natuke üle saja,? selgitas ta.
    Estonian Matchi juhataja sõnul sundisid tavatikkude turul valitsev tugev konkurents ja tootmise kallinemine hinnatundlikuma osa tikutootmisest soodsamasse tööstuspiirkonda üle kolima. ?Tööjõukulud tõusid meil eelmisel aastal 15%, samuti muutub pidevalt kallimaks toorme ehk siis haavapuidu hind,? selgitas Moss ja lisas, et lähiajal tõuseb haavapuidu hind seose suureneva nõudlusega Eestis ilmselt hüppeliselt, sest poole aasta pärast alustab Kundas tööd uus tselluloositehas. Kuigi ka Indias tehakse tikke haavapuust, mis tuleb täies mahus importida, kujuneb tootmine seal odavama tööjõu tõttu ikkagi soodsamaks. ?Paljud otsustavad tootmise Euroopast siia üle kolida. Madrase linna rajab uut tööstust ka Nokia,? selgitas Moss.
    Estonian Matchi juhataja lubas, et kedagi Viljandi tehases ei koondata. ?Kavas on laiendada meie ASi Hansa Candle küünlatootmist ja selleks tahame kasutada üleviidava tikutootmise ruume ja töötajaid,? sõnas Moss.
    Kontakt tikutootmise üleviimiseks Indiasse saadi Estonian Matchi juhataja sõnul ühes Londoni pubis. ?Tikumaailm on niivõrd spetsiifiline, et kõigil vähegi normaalsetel tegelastel on omavahel kontaktid,? rääkis Moss.
    Viljandimaa tikutootmise ajalugu ulatub tagasi 1889. aastasse, mil Põltsamaa kaupmees Johannes Puhk ehitas kirikumõisa maadele Eesti esimese tikuvabriku, kus valmistati tuleohtlikke püssirohutuletikke. Kuigi kuus aastat hiljem 1893. aastal põles vabrik maha, sai see tikutootmise traditsiooni alguseks Viljandimaal.
    Aasta enne Puhki vabriku sulgemist oli Aidu valla suurtaluniku poeg Eduard Pohl kahasse Johannes Vihveliniga Viljandisse asutanud uue Phönixi-nimelise tikuvabriku, mis nimetati 1904. aastal ümber Viljandi tikuvabrikuks.
    Tehase tikutootmise hiigelmahud langevad NSV Liidu aega, mil Viljandi tikuvabrik tootis aastas üle ühe miljardi toosi tikke. Pärast NSV Liidu lagunemist langes ära tohutu idaturg ning tikuvabriku tootmismahud vähenesid. 1995. aastal pärast erastamist sai tikuvabriku uueks omanikuks AS Estonian Match, mis suunas ettevõtte toodangu ümber lääneturule. Lisaks tikkudele hakati tootma ka küünlaid.
    Praegusel ajal toodab Estonian Match aastas ligikaudu 80 miljonit toosi tikke, millest eksporti läheb 80%. Peamine ekspordimaa on Soome, kus Estonian Matchi käes on koguseliselt 72% tikuturust. Samas pöörab AS MCC Group, kuhu kuulub ka Estonian Match, üha rohkem tähelepanu küünalde tootmisele.
    ASi MCC Group omanikeks on võrdsetes osades Tarvo Moss ja soomlane Harri Aaltonen.
    Majandusteadlase Jaak Leimanni sõnul on juba vähemalt kümme aastat räägitud, et töömahukas ja odavale tööjõule orienteeritud tootmine liigub ida suunas. ?Kunagi oli Portugalis odav tööjõud ja selle tõttu koondus sinna tekstiili- ja õmblustööstus. Seejärel tulid Ida-Euroopa läänepoolne- ja hiljem idapoolne osa. Nüüd on järg jõudnud Aasiani,? sõnas Leimann. Majandusteadlane on kindel, et nüüd, kus ELi mõjul on ka meil reaalselt palgad tõusma hakanud, võime kuulda üha rohkem uudiseid tööstuste lahkumisest. ?Mind paneb isegi imestama, et tööstuste ärakolimine on niivõrd aeglaselt toimunud,? sõnas ta.
    Leimanni hinnangul tuleks meil senisest palju enam panustada keerulisemasse ja väiksema tööjõukuluga tootmisse. ?Sellest on palju räägitud, kuid selleks on vähe ära tehtud,? lausus ta.
    MCC Groupi Viljandimaa küünlatootmisettevõte AS Hansa Candle on tõusnud Euroopa suurimaks õueküünalde ja üheks suuremaks teeküünalde tootjaks.
    Kui eelmisel aastal tootis Hansa Candle umbes 80 miljonit teeküünalt, siis sellel aastal plaanitakse valmistada juba 400 miljonit teeküünalt, mis on ligikaudu 10 protsenti kogu maailmas aastas müüdavatest teeküünaldest. Sellel aastal prognoositakse küünlavalmistajale 151 miljoni krooni suurust käivet ning 16 miljoni krooni suurust kasumit.
    Peale ASi Estonian Match ja ASi Hansa Candle kuulub ASi MCC Group veel Soomes tegutsev müügi- ja logistikafirma Suomen Mitten Oy ning kinnisvarafirma Salon MCC Kiinteistöt OY.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Swedbank: Coopi aktsia on täiusliku hinnaga
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.