Kõrge naftahinna tõttu on euro tulek takistatud

Eesti majanduse struktuuri eripäradest tulenevalt on järsk küttehindade tõus makromajanduslikult suhteliselt valus.

Ainuüksi hetkel toimuv diskussioon või konflikt, mis on seotud ASi Narva Elektrijaamad korraldatud kütteõli oksjoniga, annab sellest tunnistust.

Eelkõige lööb kiiresti kallinenud nafta kütusekomponenti enim sisaldavaid teenindussektori, s.t kütte ning transpordi ja logistika valdkondi, samuti esmatarbekaupade ja toiduainete sektori seda osa, kus kütuse- või transpordikulude osakaal toote lõpphinnas on suhteliselt suurem.

Tuleb arvestada ka seda, et pooleaastase nihkega kallineb nafta hinna tõusu tagajärjel lisaks õlile automaatselt ka gaas (on seotud küttemasuudi hinnaga), mis taas omakorda lööb tarbijat nii kodumajapidamise kui ka tootmis-teenindussektoris.

Kõige selle tulemusena kiireneb inflatsioon, mis pole euro kasutuselevõtu kontekstis hea. Kuigi ka teistes eurotsooni riikides on olukord sama ja ilmselt tuleb Euroopa Liidul ka kuidagi leevendada oma nõudlikkust ühisvaluuta kasutuselevõtu kriteeriumide osas. Vastasel korral meie ühinemist euroga ei tule kindlasti enne 2009. aasta algust (valitsus kinnitas küll eile taas, et Eesti eesmärk on võtta euro kasutusele võimalikult kiiresti ehk 2007. aasta alguses - toim).

Kui kütus jätkab kallinemist ja hind kerkib praegusest tasemest kolmandiku võrra kõrgemale lühikese aja jooksul, siis oleks see makromajanduslikult Eestile väga valus ja ohtlik. Pikema aja peale jaotatuna oleks aga taoline hinnatõus kergemini seeditav.

Nafta hinna mõjusid analüüsides tuleks arvestada ka tarbija käitumismustri võimaliku muutumise mõju tarbimisele.

Osa tänasest autostunud tarbijaskonnast hakkab vähem kütust tarbima, vähendades veelgi kütusemüüjate kasumimassi ja sundides neid omakorda hoidma hinda kõrgemal, et säilitada tulusid. Teistpidi aga need, kes peavad kulutama kütusele, hakkavad jätkuvalt kokku hoidma muu pealt, eelkõige teenuste ja mitte-esmatarbekaupade tarbimise arvelt, mis omakorda vähendab nõudlust turul ja aeglustab pisut meie majanduse kasvutempot.

Kuid kõige suuremas ohus on siiski osa transpordikompaniisid ja nende töötajad. Samuti automüüjate tulud, nende läbimüügid langevad kindlasti.

Kuid lisaks negatiivsetele ilmingutele leiavad autokütuse kallinemise tõttu aset ka positiivsed muutused. Eestlaste üldtuntud kirg suurte autode vastu hakkab jahtuma. Nii nagu mujalgi maailmas, hakatakse eelistama enam säästlikumaid väikeautosid, mis pealegi sobivad palju paremini meie teedele-tänavatele nende seisundit ja laiust ning distantse arvestades.