• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrge naftahinna tõttu on euro tulek takistatud

    Eesti majanduse struktuuri eripäradest tulenevalt on järsk küttehindade tõus makromajanduslikult suhteliselt valus.
    Ainuüksi hetkel toimuv diskussioon või konflikt, mis on seotud ASi Narva Elektrijaamad korraldatud kütteõli oksjoniga, annab sellest tunnistust.
    Eelkõige lööb kiiresti kallinenud nafta kütusekomponenti enim sisaldavaid teenindussektori, s.t kütte ning transpordi ja logistika valdkondi, samuti esmatarbekaupade ja toiduainete sektori seda osa, kus kütuse- või transpordikulude osakaal toote lõpphinnas on suhteliselt suurem.
    Tuleb arvestada ka seda, et pooleaastase nihkega kallineb nafta hinna tõusu tagajärjel lisaks õlile automaatselt ka gaas (on seotud küttemasuudi hinnaga), mis taas omakorda lööb tarbijat nii kodumajapidamise kui ka tootmis-teenindussektoris.
    Kõige selle tulemusena kiireneb inflatsioon, mis pole euro kasutuselevõtu kontekstis hea. Kuigi ka teistes eurotsooni riikides on olukord sama ja ilmselt tuleb Euroopa Liidul ka kuidagi leevendada oma nõudlikkust ühisvaluuta kasutuselevõtu kriteeriumide osas. Vastasel korral meie ühinemist euroga ei tule kindlasti enne 2009. aasta algust (valitsus kinnitas küll eile taas, et Eesti eesmärk on võtta euro kasutusele võimalikult kiiresti ehk 2007. aasta alguses - toim).
    Kui kütus jätkab kallinemist ja hind kerkib praegusest tasemest kolmandiku võrra kõrgemale lühikese aja jooksul, siis oleks see makromajanduslikult Eestile väga valus ja ohtlik. Pikema aja peale jaotatuna oleks aga taoline hinnatõus kergemini seeditav.
    Nafta hinna mõjusid analüüsides tuleks arvestada ka tarbija käitumismustri võimaliku muutumise mõju tarbimisele.
    Osa tänasest autostunud tarbijaskonnast hakkab vähem kütust tarbima, vähendades veelgi kütusemüüjate kasumimassi ja sundides neid omakorda hoidma hinda kõrgemal, et säilitada tulusid. Teistpidi aga need, kes peavad kulutama kütusele, hakkavad jätkuvalt kokku hoidma muu pealt, eelkõige teenuste ja mitte-esmatarbekaupade tarbimise arvelt, mis omakorda vähendab nõudlust turul ja aeglustab pisut meie majanduse kasvutempot.
    Kuid kõige suuremas ohus on siiski osa transpordikompaniisid ja nende töötajad. Samuti automüüjate tulud, nende läbimüügid langevad kindlasti.
    Kuid lisaks negatiivsetele ilmingutele leiavad autokütuse kallinemise tõttu aset ka positiivsed muutused. Eestlaste üldtuntud kirg suurte autode vastu hakkab jahtuma. Nii nagu mujalgi maailmas, hakatakse eelistama enam säästlikumaid väikeautosid, mis pealegi sobivad palju paremini meie teedele-tänavatele nende seisundit ja laiust ning distantse arvestades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.