Meelis Mandel • 22. september 2005 kell 22:00

Laanemets plaanib tugevat kodumaist tööstust

Tänavu pankrotistunud Dagotari ostnud Hiiu Kalatööstuse juht Agu Laanemets usub, et Eesti vajab kalatööstust juhtima tugevat liiderettevõtet.

Kas pankrotipesast on kõige õigem ettevõtteid soetada? Tõsi, olen olnud nii Viru kui Hiiu kalatööstuste pankrotist ülesostmise eesvedaja. Ega muud moodi tegelikult kalatööstuse omanikuks saagi, uusi üles ehitada pole võimalik. Sõna kala on pankadele punane rätik. Kui minna sinna jutuga, et ehitaks uue kalatööstuse, siis pakun, et on oht turvamehe käest kere peale saada. Aga tõsisemalt, mõlemal juhul oli Hansapank nende projektidega natuke hädas, neil on seal raha kinni ja see ongi põhjus, miks kalatööstusele on ikka raha laenatud.

Kas Toomas ja Tiit Kõuhkna, kellelt ettevõtte ostsite, sekeldusi ka valmistavad? Ei tahaks sellest eriti pikalt rääkida. Üht-teist siiski toimub. Näiteks ühe Hiiumaal ostetud kalatehase kõrval asub sadam, lootsime hakata kala kokku ostma ka Dagomarilt. Aga kui seni oli kala kaimaksuks 25 kr tonn, siis tõsteti see 250 kroonile. Üsna selge vihje, et koostöösoove ei paista seal olevat. Meil käib tavaline sõbralik Eesti elu.

Milline on Hiiu Kalatööstuse praegune olukord? Firmas on praegu 102 töötajat, valdavalt töötavad nad Kõrgessaare konservitööstuses. Natukene napib meil tööjõudu, kuigi ettevõtte endised töötajad liiguvad tasapisi meie poole tagasi. Kuna me ei saanud pankrotipesast kaasa ühtegi kaubamärki, siis oleme oma tegevuse korraldatud sääraselt, et teeme sprotid Hiiumaal valmis ja saadame need siis Viru Kalatööstusesse, kus need müüakse omakorda Viru Ranna kaubamärgi all. Sisuliselt teeme Viru Kalatööstusele sel moel allhanget.

Mis tulemusega Hiiu Kalatööstus aasta lõpetab? Tahaks nulliga lõpetada. Praegu on raske rääkida, kahe kuuga oleme jõudnud 4 mln kr käivet teha, see on konservide tootmises veel väga väike number.

Mis on tarbijate võitmisel põhiargument? Kas hind? Lühidalt vastates, jah, on küll. Kusagil astuvad mängu ka kvaliteet ja maksetähtajad, põhiline on ikkagi hind. Hetkel oleme toodangu maha müünud ja tuleb puudugi. See ei tähenda, et nõnda jätkub ka aasta pärast. Seepärast ei hakka me vähemalt praegu maruliselt laienema.

Mis trendid valitsevad toiduainete­tööstuses aastal 2006? Konkurents lõuna poolt on poelettidel üsna kõva. Neil on mitmeid eeliseid, meil nõuti euronõuete täitmist, Lätis ja Leedus mitte eriti. Argumendiks oli, et kui meil on normid täidetud, jäävad lõunanaabrid hätta. Tegelikkuses nii ei läinud. Sealsed toiduainetetööstused said investeeringud teha hiljem, mis tähendab madalamaid intresse, samuti oli neil rohkem infot, et raha mitte tuulde loopida.

Miks Läti-Leedu toidu osakaal poodides suureneb? Meil pole võrdsed konkurentsitingimused kodumaisele ja importtoodangule. Lätlased ja leedulased pole meist paremad müügimehed.

Kas olete taotlenud euroraha? Ei. Olen küll viimane inimene, kes käe riigi või euroraha järele sirutab. Seda peamiselt põhjusel, et mul pole olnud piisavalt head ja riskivaba äriplaani.

Kuidas peaks Eesti toitu tarbijaskonnale esitlema? Tarbija otsustab. Paari aasta eest löödi Viru sprotid Säästumarketist välja, asemele tulid odavamad Dagotari omad, kvaliteet on suhteliselt sarnane. Praegu on Dagotar pankrotis ja Viru sprotid tagasi. Seda on veelgi juhtunud, et visatakse mingid tooted välja, mis hästi müüvad, aga need võetakse peagi tagasi.

Mis on Hiiu Kalatööstuses teisti, kui oli Kõuhknate ajal? Tahan, et mina juhin ettevõtet, mitte, et ettevõte juhiks mind. Olen Hiiumaal kogu aeg kohapeal. Toomas Kõuhkna oli formaalselt tegevjuht, tegelikult juhtis ta kogu Hiiu Kaluri kontserni. Minu arvates aga vajab meie tööstusharu jõulist ja vahetut sekkumist.

Mis siis ikkagi hakkab järgmisel aastal toimuma? Üritan luua midagi Eesti kalatööstuse liiderettevõtte taolist, nagu on kommivabrik Kalev või Rakvere Lihakombinaat. Võib-olla olemasolevad firmad liita ja võimaluse korral ka veel midagi juurde osta.

Hetkel kuum