25. september 2005 kell 22:00

Juhti aitab ja innustab ilukirjandus

Kui juht leiab võimaluse avardada oma maailmanägemist mitmepalgelise ning vääristatud ilukirjanduse kaudu, on see investeering igas mõttes mõõtmatu. Mõõtmatu nii ettevõtte tegevusele avalduva otsese mõju ja tulemuste näol kui ka juhi isiksuse arengu ja otsuste mõjutajana.

Maailmas on ilmunud tuhandeid juhtimisalaseid teoseid ? alates põhjalikest uuringutel tuginevatest teooriatest kuni eneseabi stiilis populaarsete käsiraamatuteni. Valdav osa tippjuhte püüab vahelduva eduga mõnda neist loetud raamatust või konverentsil refereeritud õpetusest oma töös rakendada. Paljudel kujuneb lõpuks raamatutarkuse ja omaenese kogemuse baasil välja isikupärane juhtimisstiil, millesse siis igapäevane töö aeg-ajalt muutusi toob.

Minu varasemad õpingud ja töökogemused on pannud mind tutvuma erinevate süsteemsete käsitlustega projekti juhtimisest kuni organisatsiooni juhtimiseni ? usun, et olen neist ammutanud arvestatava teadmistepagasi. Samuti olen püüdnud end kursis hoida finantsarvestust, töötajate motivatsiooni, organisatsiooni kultuuri, turundust jt valdkondi käsitlevate raamatute ja artiklitega. Kuid pean ausalt tunnistama, et mitmele juhtimise põhiküsimusele olen leidnud toimiva lahenduse hoopis ilukirjandust lugedes.

Pooldan seisukohta, et kõige määravamaks oskuseks organisatsiooni juhtimisel on oskus juhtida ja motiveerida inimesi. Seda saab teha juht, kes on hea psühholoog ning avara silmaringiga. Ning ilukirjanduse lugemine on neid väärtusi toetav, ent samas igati tavapärane ja argine tegevus.

Juhti inspireeriv ilukirjandus ei saa piirduda meilgi mõni aeg tagasi aktuaalsete Goldratti jutukatega ega paraku mitte ka suure osaga moodsast eesti kirjandusest. Kõlab ehk koolis kohustusliku kirjandusega piinelnute jaoks igavalt, kuid tõelist sisu ja elutarkust võib enamasti ammutada klassikast. Mind näiteks on oluliste protsesside mõistmisel abistanud Hemingway, Balzac, Remarque, Hesse ja Dostojevski. Analoogset loetelu võiks iga juht vastavalt oma huvile ja isikupärale pikendada. Veelgi enam ? võtke ja lugege kord teid juba sügavalt puudutanud teosed aastate möödudes taas üle, et kogeda nende sõnumit hoopis teises ajas hoopis teise inimesena.

Tean juba, et enamik tippjuhte hakkab sellise soovituse peale protestima ? kust võtta see aeg, et läbi lugeda kõik hädavajalikud dokumendid ja aruanded, rääkimata ilukirjandusest! Paljud juhid ei loe ajapuuduse tõttu ju värsket erialakirjandustki ? lihtsam on külastada mõnd koolitust, seminari või konverentsi, kus aktuaalne raamat meelelahutuslikus vormis ette kantakse ning seejärel õhtusel koosviibimisel teemakohast nalja visatakse. Vältimaks n-ö kolme nipikese, viie sammu ja kümne käsu trafaretti, ütlen vaid: leidke see aeg! Või kui te keeldute tunnistamast, et teie ööpäevas on piisavalt mõttetult kulutatud tunde, siis on tõesti aeg minna ajaplaneerimise kursustele.

Ilukirjandust lugedes ? kui tegemist pole just ajaviitekirjandusega ? tegeleb enamik inimesi seda teadvustamata sügava eneseanalüüsiga. Me loeme raamatutest paljuski iseennast. Ja just sellise sisekaemuse teke on mõnikord tippjuhile parim viis mõista nii iseennast kui inimesi enda ümber. Lisaks on lugemine üks käepärasemaid ja mugavamaid võimalusi oma mõtete ümberlülitamiseks ning omaette olekuks.

Otseselt organisatsiooni juhtimisse ilukirjandusest loetut mõistagi üle kanda ei saa. Küll aga aitab see paremini mõista ettevõttes töötavaid inimesi nende tugevustes ja nõrkustes. Või aitab ajaloolise romaani olustik hinnata praeguseid võimalusi ja väärtusi. Kord loetu jääb ühel või teisel viisil juhtima meie mõistust ja tundeid.

Autor: Tiina Aas

Hetkel kuum