• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõiduautode maks tuleb taas päevakorrale

    Selleks ajaks selgub ka maksumäär ja maksu kehtima hakkamise aeg.
    ?Sõidukite maksustamine peab andma selge signaali, et soodsam on omada keskkonda vähem saastavat sõidukit,? lausus maksupoliitika osakonna peaspetsialist Meelis Laube. Kuna praegu pole seaduse eelnõu veel välja töötatud, on vara rääkida ka maksumäärast ja millal maks kehtima hakkab, lisas Laube.
    Kevadel avaldatud plaanide kohaselt pidi sõiduautode maks kergendama autoomaniku rahakotti 200?1200 krooni aastas.
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juht Lemmi Oro ütles tookord, et sõiduautode maksustamises kellelegi erandeid ei tehta, kuid üldine maksukoormus Eestis jääb 33,3 protsendi tasemele. Automaksust plaanis riik koguda ligikaudu 200?300 miljonit krooni aastas.
    Teistes Euroopa riikides maksustatakse autosid nii võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, vanuse, kütuse tarbimise kui ka süsinikdioksiidi keskkonda paiskumise järgi. Euroopa Komisjon soovitab autodest tingitud probleeme lahendada iga-aastase kasutusmaksuga, mis võtab arvesse konkreetse auto poolt keskkonda paisatavat süsinikdioksiidi hulka.
    Säästva Eesti Instituudi juht Valdur Lahtvee tõdes, et viimati arutati automaksu küsimusi küll kevadel, kuid valitsuskoalitsiooni ökomaksude plaanis on automaks endiselt sees ja võrreldes kevadiste plaanidega mingeid põhimõttelisi muudatusi tehtud ei ole.
    Autoomanikud saastavad keskkonda ülejäänud maksumaksjate arvel, ütles Lahtvee möödunud neljapäeval toimunud maksumaksjate liidu maksukonverentsil. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) käsutuses olevate uuringuandmete kohaselt maksab tavaline maksumaksja ning ühistranspordi kasutaja kinni praeguse autokasutaja tekitatud kulud.
    Otsesed kulud teede ehitamisele ja korrashoiule on ligi kolm korda suuremad kui transpordiaktsiisidena ja muude tasudena autoomanikelt laekuv raha, vahendas SEI-Tallinn uuringut. Riiklik toetus autokasutajatele ilmneb ka selles, et Tallinna ühistranspordi eest maksavad kasutajad aastas ligikaudu kuus korda rohkem kui autokasutajad parkimistasu.
    Automaks on vaid üks osa ökoreformist, millega valitsuskoalitsioon kavatseb maksustada tarbimist. Muu hulgas maksustatakse energeetika, kaevandamine ja naftatransiit ? ja seda juba osaliselt järgmisel aastal.
    Ökomakse töötavad välja rahandus-, keskkonna- ja majandusministeerium, Säästva Eesti Instituut ning Eestimaa Looduse Fond.
    Tallinnas kehtis viiekroonine mootorsõidukimaks mootori võimsuse iga kilovati kohta kuni 2002. aasta lõpuni. 1999. aastal tahtis Isamaaliit kehtestada üleriigilise mootorsõidukimaksu, kuid tookord nurjas selle plaani Reformierakond. Valitsuskoalitsiooni kuuluv Reformierakond on ka praegu võidelnud automaksu vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.