Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõiduautode maks tuleb taas päevakorrale

    Selleks ajaks selgub ka maksumäär ja maksu kehtima hakkamise aeg.
    ?Sõidukite maksustamine peab andma selge signaali, et soodsam on omada keskkonda vähem saastavat sõidukit,? lausus maksupoliitika osakonna peaspetsialist Meelis Laube. Kuna praegu pole seaduse eelnõu veel välja töötatud, on vara rääkida ka maksumäärast ja millal maks kehtima hakkab, lisas Laube.
    Kevadel avaldatud plaanide kohaselt pidi sõiduautode maks kergendama autoomaniku rahakotti 200?1200 krooni aastas.
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juht Lemmi Oro ütles tookord, et sõiduautode maksustamises kellelegi erandeid ei tehta, kuid üldine maksukoormus Eestis jääb 33,3 protsendi tasemele. Automaksust plaanis riik koguda ligikaudu 200?300 miljonit krooni aastas.
    Teistes Euroopa riikides maksustatakse autosid nii võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, vanuse, kütuse tarbimise kui ka süsinikdioksiidi keskkonda paiskumise järgi. Euroopa Komisjon soovitab autodest tingitud probleeme lahendada iga-aastase kasutusmaksuga, mis võtab arvesse konkreetse auto poolt keskkonda paisatavat süsinikdioksiidi hulka.
    Säästva Eesti Instituudi juht Valdur Lahtvee tõdes, et viimati arutati automaksu küsimusi küll kevadel, kuid valitsuskoalitsiooni ökomaksude plaanis on automaks endiselt sees ja võrreldes kevadiste plaanidega mingeid põhimõttelisi muudatusi tehtud ei ole.
    Autoomanikud saastavad keskkonda ülejäänud maksumaksjate arvel, ütles Lahtvee möödunud neljapäeval toimunud maksumaksjate liidu maksukonverentsil. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) käsutuses olevate uuringuandmete kohaselt maksab tavaline maksumaksja ning ühistranspordi kasutaja kinni praeguse autokasutaja tekitatud kulud.
    Otsesed kulud teede ehitamisele ja korrashoiule on ligi kolm korda suuremad kui transpordiaktsiisidena ja muude tasudena autoomanikelt laekuv raha, vahendas SEI-Tallinn uuringut. Riiklik toetus autokasutajatele ilmneb ka selles, et Tallinna ühistranspordi eest maksavad kasutajad aastas ligikaudu kuus korda rohkem kui autokasutajad parkimistasu.
    Automaks on vaid üks osa ökoreformist, millega valitsuskoalitsioon kavatseb maksustada tarbimist. Muu hulgas maksustatakse energeetika, kaevandamine ja naftatransiit ? ja seda juba osaliselt järgmisel aastal.
    Ökomakse töötavad välja rahandus-, keskkonna- ja majandusministeerium, Säästva Eesti Instituut ning Eestimaa Looduse Fond.
    Tallinnas kehtis viiekroonine mootorsõidukimaks mootori võimsuse iga kilovati kohta kuni 2002. aasta lõpuni. 1999. aastal tahtis Isamaaliit kehtestada üleriigilise mootorsõidukimaksu, kuid tookord nurjas selle plaani Reformierakond. Valitsuskoalitsiooni kuuluv Reformierakond on ka praegu võidelnud automaksu vastu.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.