Leedu valmistub Ma?eikiu Naftat müüma

Ma?eikiu Naftal (MN) on ligi kümmekond suurkontsernist kosilast, kes seda omandada soovivad. Nende juhid on viimastel nädalatel teinud Leedu pealinnas energilisi pinnasondeerimisi. Eile oli Vilniuses TNK-BP tegevdirektor German Khan. Septembri lõpus oli kohal Lukoili peadirektor Vagit Alekperov.

Neid peetaksegi peamisteks pretendentideks, aga lootusi pole maha matnud ka USA ConocoPhilips, Gazprom, Kasahstani KazMunayGaz, Poola PKN Orlen, rahvusvaheline kontsern Vitol SA ja algul üheks peapretendendiks peetud Austria firma Baltic Holding, kes aga oma kandidatuuri ise tagasi võttis.

Balti riikide peamise autokütusega varustaja Ma?eikiu Nafta müükipanek on sunnitud samm. Tehase põhiomanik Jukos, kellele kuulub 53,7% aktsiatest, ei saa pärast Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumi pandud naftaekspordi keeldu seda enam naftaga varustada. Praegu teeb seda hoopis Lukoil. Kuna Jukos ei suuda oma lepingukohustusi täita, saavutas Leedu valitsus Jukoselt nõusoleku, et MNile otsitakse uus strateegiline investor.

Lahendusi on mitu. Leedu valitsusele kuulub 40,6% MNi aktsiatest. Peaminister Algirdas Brazauskas on teatanud, et juhul kui Jukos peaks välja valima valitsusele vastuvõetamatu ostja, kasutab valitsus eesostuõigust ja ostab Jukose aktsiapaki ise välja. Selleks tuleb tal võtta suur laen, sest Jukos soovib oma osaluse eest 10,4?11,7 miljardit krooni. Analüütikute arvates tekitaks see eelarvesse suure augu ja raskendaks Leedu üleminekut eurole. Selle uudise teatavaks tulek septembri keskpaiku viis MNi aktsia jõulisele tõusule.

Kui aga uus strateegiline investor on valitsusele vastuvõetav, siis on valitsus valmis müüma ka 20% oma aktsiatest, mille tulemusena läheks uue omaniku kätte 73,7% aktsiatest. Valitsus on hinnanud oma aktsiapaki väärtuseks miljard litti ehk 4,53 miljardit krooni.

Leedu majandusministri Kes­tutis Dauksyse sõnul seatakse ostjale kaks peamist nõuet. See peab stabiilselt tagama Ma?eikiu Nafta naftaga varustamise ja olema korralik firma, mille tegevus vastab kõigile rahvusvahelistele standar­ditele. Kuid peale selle on peaminister Brazauskas vihjanud, et ostja ei tohi olla Kremlist sõltuv.

Lukoili juhi Vagit Alekperovi käik Leetu äratas palju tähelepanu. ?Ma ei ole kunagi varjanud, et kõige loogilisem tehnoloogiline skeem oleks ühendada Lukoilile kuuluvad Lääne-Siberi ja Kaliningradi naftaallikad Ma?eikiu Naftaga ning Balti riikide, Poola ja Kaliningradi tanklakettidega,? ütles ta.

Väikese surveavaldusena andis Lukoili juht mõista, et kapitalistina loeb ta hoolega raha ning ostab naftatehase aktsiapaki ainult siis, kui hind on õiglane.

Lukoili vastu räägib Leedu allikate põhjal asjaolu, et Alekperov on liiga tihedalt seotud Kremli ja president Putiniga. Lukoili väljavaateid suurendaks aga koostöö USA ConocoPhilipsiga. See USA suuruselt kolmas naftafirma, kellele kuulub ligikaudu 13% Lukoili aktsiatest, on Kestutis Dauksyse andmeil valmis tegema Lukoiliga ühise võrdse osalusega pakkumise.

TNK-BP-l Kremli varju vähemalt leedulaste silmis ei ole. Lisaks lubas selle juht German Khan Vilniuses, et TNK-BP on valmis välja ostma nii Jukose kui ka valitsuse pakutava aktsiapaki.

Peaminister Algirdas Brazauskas konsulteerib järgmise nädala jooksul kõigi peamiste erakondade esindajatega. Pärast seda otsustatakse, kellega Vilnius ja Jukos on valmis alustama läbirääkimisi.

Leedu presidendi pressiesindaja Rita Grumadaite ütles, et president Adamkuse arvates tähendaks MNi aktsiate võimalik ostmine riigile väga suure rahalise kohustuse võtmist.

Vene ja Hollandi politsei tegi kolmapäeval naftafirma Jukos tütarfirmadesse Moskvas ja Amsterdamis haarangu. Uurimise on algatanud Venemaa prokuratuur, mille andmeil on Jukose töötajad toimetanud aastail 2000?2003 firmast ebaseaduslikult välismaale seitse miljardit dollarit.

See rahapesu on prokuratuuri väitel käinud läbi Vene maksuparadiisides registreeritud firmade Fargoil ja Ratibor. Hollandis korraldati haarang Jukose tütarfirmasse Yukos Finance B.D.

?Uurimise käigus on avastatud skeemid, kuidas osa Jukose naftatuludest on varastatud ja seejärel legaliseeritud välismaal registreeritud firmade dividendide väljamaksetena,? öeldakse Vene prokuratuuri avalduses. ?Nendesse tehingutesse on segatud advokaate, mitme firma töötajaid ja panku.?

Haaranguteade tuli ajal, kui suured Jukosele laenu andnud lääne pangad on esitanud Hollandi kohtule miljardi dollari suuruse taotluse Yukos Finance B.D. vastu. See tehti pärast seda, kui prokuratuur on Jukose Venemaal asuvad varad külmutanud.

Eelmisel nädalal hakkasid Venemaal levima kuuldused, nagu kavatseks riiklik naftafirma Rosneft, mis sundoksjonil omandas Jukoselt Juganskneftegazi, ära osta ka ülejäänud Jukose varad.