• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teaduri töökeskkond pole just kiita

    Vabariigi valitsuse strateegiadokument ?Eesti edu 2014? näeb ette kahekordistada Eesti SKP aastaks 2014. Riik, luues kõrgkoolides, teadus- ja arendusasutustes soodsama ja uuendusmeelsema keskkonna, tagab sellega ettevõtetele konkurentsivõime suurendamiseks vajalikud pädevad konsultatsioonid, uurimis- ja arendusteenused. Meie madal elatustase nõuab tõesti suuri muutusi, ka praeguse aja varjukülgede ja nende tekkepõhjuste tundmist. Toon mõne näite oma erialal läbielatust.
    Taasiseseisvumisel olin söödakoristusala teadur Mehhaniseerimise Instituudis. Suurmajandite likvideerimisel peeti üheks nende olulisemaks puuduseks suurust, millega kaasnes tootmist mittetundvate inimeste algatatud väikeste hobusetalude taastamise kampaania. Minu arvestused näitasid, et ka tollased keskpärased masinad vajasid normaalseks koormamiseks vähemalt 250 ha haritavat maad. Pöördusin instituudi direktori poole ettepanekuga teha arvestused ja avaldada need ajakirjanduses. Ta keeldus ja keelas ka minul sel teemal avalikkuse ees esinemise. Ka ministeeriumis vastati teema käsitamise vajadusele ainult eitavalt. Turumajanduses otsustab kauba üle turg: ka arendustegevuses ja rakendusuuringutes peaks otsustav sõna olema põllu­­meeste valitud esindajatel.
    Praegu teadustööde hindamiskomisjonides olevad põllumehed valitakse sinna ametnike poolt ning nad ei ole kellegi ees aruandekohustuslased. Kurioosne on seegi, et taotlusi hinnatakse 15 kriteeriumi järgi, millest ainult üks puudutab tulemuse majanduslikku tähtsust. Komisjonis on nii asutuse ülemus kui ka alluvad. On loomulik, et võimuka ülemuse alluvad hääletavad ülemuse tahte järgi.
    Elujärge ei paranda ilusate tabelite ja graafikutega täidetud ?teadustööd?, mille järgi ametnikud kergesti raha jagavad, vaid tootmislahendused. Vene aja lõpul tootmisest teadustööle tulles pakkusin välja idee traktoriga lükkamisviisil heinaküünide täitmisest: küünide vastuvõtuvõime suurenes kuus korda ja kadus käsitsitöö. Mina ei saanud selle eest ei kopikat ega senti, vaid ainult etteheiteid, et nii lihtsate-odavate lahendustega tegelemine pole teaduri töö vääriline.
    Autor: Jaak Muru
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs jätkas nädalat langusega
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.