- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend
Samal ajal, kui avaliku ja erasektori koostöö projektide (public-private partnership, PPP) hulk Euroopas kasvab, on Eestis läbi viidud vaid üksikuid taolisi projekte.
PPP näol on tegu pikaajalise lepinguga projekti algataja (avalik sektor) ja teostaja (erasektor) vahel, kus teostaja tavaliselt korraldab rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale tagasi.
Projekti teostaja majandab projekti tavaliselt lepinguga määratud pikema perioodi jooksul ja saab sel ajal makseid lõpptarbijatelt (näit teemaks kiirteede puhul) või tasu projekti algatajalt (näit tasu koolihoone kasutuseshoidmise eest).
PPP kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades. PPP väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused.
Eestis on PPP kasutus väike, kuigi mõningates omavalitsustes avaliku ja erasektori koostöö toimib (näit Rakvere staadioni ehitus). Sektorite koostöö ei ole Eestis kahjuks väljundit leidnud avaliku sektori esmastes valdkondades nagu tervishoid ja haridus. Euroopas PPP tähtsus kasvab, enim on transpordi-, haridus- ja tervishoiuprojekte. PPP skeemi peamiseks põhjuseks on projekti algataja soov viia ellu investeeringuid, mis ei oleks avalike vahenditega mõistliku aja jooksul võimalikud. Suure mahu tõttu kasutatakse laenufinantseerimist, millega antakse osa projektiriski üle laenuandjale.
Tüüpiliselt rahastatakse PPP projektist 10?25% omavahenditega ja ülejäänu laenuga. Rahastamisse on sageli oma staatuse ja kapitaliseerituse tõttu kaasatud mõni rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille tugevuseks on tegevuse järjepidevus ja võimalus rahastamises osaleda märkimisväärsete summadega.
Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid osalevad projektides, mille eesmärgid vastavad nende rahastamispoliitikale.
Laenuandja soovib, et projekt oleks finantsiliselt tugev ning suudaks teenida piisavalt tulu, tagamaks laenu teenindamist ja projekti majandamist. Rõhk on finantsilisel adekvaatsusel, sest PPP puhul kasutatakse varade osas sageli panga võimalusi piiravaid mehhanisme (näit spetsiaalse projektiettevõtte kasutamine) ja projekti füüsilist vara (näit maantee või kool) ei ole võimalik pantida. Tulu kõrval on tähtis kulude adekvaatsus, et vähendada ehituse ja majandamise eelarve ületamise riski.
Laenuandja vaatab, kes on osapooled. Projekti teostaja kogemus on vajalik projekti efektiivsuse jaoks. Avaliku sektori osalus mõjub üldjuhul soodsalt krediidikvaliteedile. Tähtis on ka laenaja finantsolukord ning tavaliselt seatakse laenuperioodiks tingimused laenaja finantsnäitajatele (näit piirmäär kohustuste ja omakapitali suhtele jne).
Projekt peab olema majanduslikult ja tehniliselt toimiv, samuti vastama keskkonnanõuetele ja riigihangete osas hankeregulatsioonile. Projekti mõjutavad muutused teenuse nõudluses. PPP eripära on, et teatud projekte (näiteks haiglad, koolid) toetab avalike maksete voog teenuse kasutuse eest ja teostaja ei kanna teenuse nõudluse riski.
Teostaja tuluriskiks on aga tagada nõutav teenus või kasutus (näiteks kindlustada, et ehitatud haiglahoonet saaks pidevalt ning otstarbepäraselt kasutada).
Hetkel kuum
Avalikud maksed peaksid olema tagatud laenuperioodi jooksul.
Ühisprojekt (PPP) on üks võimalustest ka välisabi vahendite efektiivsemaks kasutamiseks ning sellist avaliku ja erasektori koostöövormi on kavas üha rohkem rakendama hakata.
Eestis pole seni ühtegi klassikaliselt puhast PPP-skeemi rakendatud. Kuigi selleks on üldiselt olemas õiguslikud eeldused ja samuti on selgelt sätestatud vajalikud raamatupidamisreeglid, tundub, et põhiliseks takistuseks on saanud emotsionaalsed tegurid. Avalik sektor ei ole veel lihtsalt valmis uue asjaga kaasa minema. Siiski on asjad muutumas ja ?PPP lähedasi? lahendusi pakutakse.
Eelkõige on siin näiteks riigiasutuste partnerlus riigile kuuluva Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Samuti on viimasega sõlminud lepinguid kohalikud omavalitsused koolide projekti raames. Kohalikud omavalitsused on sarnaseid projekte rakendanud ka endale kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute kaudu: näiteks spordirajatiste puhul. Siiski pole kõik need näited ?puhtad PPP-d?, sest tegelikult siiski projektiga kaasnevaid riske erasektoriga piisavalt ei jagata.
Autor: Ingrid Ulst
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele