Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend

Samal ajal, kui avaliku ja erasektori koostöö projektide (public-private partnership, PPP) hulk Euroopas kasvab, on Eestis läbi viidud vaid üksikuid taolisi projekte.

PPP näol on tegu pikaajalise lepinguga projekti algataja (avalik sektor) ja teostaja (erasektor) vahel, kus teostaja tavaliselt korraldab rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale tagasi.

Projekti teostaja majandab projekti tavaliselt lepinguga määratud pikema perioodi jooksul ja saab sel ajal makseid lõpptarbijatelt (näit teemaks kiirteede puhul) või tasu projekti algatajalt (näit tasu koolihoone kasutuseshoidmise eest).

PPP kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades. PPP väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused.

Eestis on PPP kasutus väike, kuigi mõningates omavalitsustes avaliku ja erasektori koostöö toimib (näit Rakvere staadioni ehitus). Sektorite koostöö ei ole Eestis kahjuks väljundit leidnud avaliku sektori esmastes valdkondades nagu tervishoid ja haridus. Euroopas PPP tähtsus kasvab, enim on transpordi-, haridus- ja tervishoiuprojekte. PPP skeemi peamiseks põhjuseks on projekti algataja soov viia ellu investeeringuid, mis ei oleks avalike vahenditega mõistliku aja jooksul võimalikud. Suure mahu tõttu kasutatakse laenufinantseerimist, millega antakse osa projektiriski üle laenuandjale.

Tüüpiliselt rahastatakse PPP projektist 10?25% omavahenditega ja ülejäänu laenuga. Rahastamisse on sageli oma staatuse ja kapitaliseerituse tõttu kaasatud mõni rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille tugevuseks on tegevuse järjepidevus ja võimalus rahastamises osaleda märkimisväärsete summadega.

Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid osalevad projektides, mille eesmärgid vastavad nende rahastamispoliitikale.

Laenuandja soovib, et projekt oleks finantsiliselt tugev ning suudaks teenida piisavalt tulu, tagamaks laenu teenindamist ja projekti majandamist. Rõhk on finantsilisel adekvaatsusel, sest PPP puhul kasutatakse varade osas sageli panga võimalusi piiravaid mehhanisme (näit spetsiaalse projektiettevõtte kasutamine) ja projekti füüsilist vara (näit maantee või kool) ei ole võimalik pantida. Tulu kõrval on tähtis kulude adekvaatsus, et vähendada ehituse ja majandamise eelarve ületamise riski.

Laenuandja vaatab, kes on osapooled. Projekti teostaja kogemus on vajalik projekti efektiivsuse jaoks. Avaliku sektori osalus mõjub üldjuhul soodsalt krediidikvaliteedile. Tähtis on ka laenaja finantsolukord ning tavaliselt seatakse laenuperioodiks tingimused laenaja finantsnäitajatele (näit piirmäär kohustuste ja omakapitali suhtele jne).

Projekt peab olema majanduslikult ja tehniliselt toimiv, samuti vastama keskkonnanõuetele ja riigihangete osas hankeregulatsioonile. Projekti mõjutavad muutused teenuse nõudluses. PPP eripära on, et teatud projekte (näiteks haiglad, koolid) toetab avalike maksete voog teenuse kasutuse eest ja teostaja ei kanna teenuse nõudluse riski.

Teostaja tuluriskiks on aga tagada nõutav teenus või kasutus (näiteks kindlustada, et ehitatud haiglahoonet saaks pidevalt ning otstarbepäraselt kasutada).

Avalikud maksed peaksid olema tagatud laenuperioodi jooksul.

Ühisprojekt (PPP) on üks võimalustest ka välisabi vahendite efektiivsemaks kasutamiseks ning sellist avaliku ja erasektori koostöövormi on kavas üha rohkem rakendama hakata.

Eestis pole seni ühtegi klassikaliselt puhast PPP-skeemi rakendatud. Kuigi selleks on üldiselt olemas õiguslikud eeldused ja samuti on selgelt sätestatud vajalikud raamatupidamisreeglid, tundub, et põhiliseks takistuseks on saanud emotsionaalsed tegurid. Avalik sektor ei ole veel lihtsalt valmis uue asjaga kaasa minema. Siiski on asjad muutumas ja ?PPP lähedasi? lahendusi pakutakse.

Eelkõige on siin näiteks riigiasutuste partnerlus riigile kuuluva Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Samuti on viimasega sõlminud lepinguid kohalikud omavalitsused koolide projekti raames. Kohalikud omavalitsused on sarnaseid projekte rakendanud ka endale kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute kaudu: näiteks spordirajatiste puhul. Siiski pole kõik need näited ?puhtad PPP-d?, sest tegelikult siiski projektiga kaasnevaid riske erasektoriga piisavalt ei jagata.

Autor: Ingrid Ulst