Reet Teder • 20. oktoober 2005 kell 22:00

Kes on riigihanke ostja?

Uut riigihangete seadust (RHS) tehakse juba päris pikalt, vaidlused on kestnud paar aastat. Järjest sagedamini küsitakse, kus siis eelnõu on. Tõesti peaks uue seaduse eelnõu olema juba valmimisjärgus, samas on mõnes olulises küsimuses valikukohad veel lahtised. Kirjeldan üht.

Vaidlus käib ostja vastutuse karmistamise ja riigihanke korraldamata jätmise laiema kriminaliseerimise üle. Arvamused on erinevad. Samas ei arva ka vastutuse karmistamise vastased, et riigihanke korraldamisest möödahiilimine ei oleks taunitav ega vääriks sanktsioneerimist. Põhjused peituvad mujal, praegusel juhul hoopis arusaamatuses selle ümber, kes on ostja.

Ostja mõiste avamisel tuleb lähtuda ELi direktiivist. Häda selles, et see on osas, mis puudutab eraõiguslikest juriidilisest isikutest ostjaid, arusaamatu ja võimaldab ülilaia tõlgendamist. Eraõiguslikud isikud on ostjad, kui nad kuuluvad kategooriasse body, governed by public law, mida tuleb direktiivile vastavalt sisustada järgmiselt.

?Ostja on eraõiguslik juriidiline isik: mis on asutatud või tegutseb avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-,

haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad: riik või riigiasutus; kohaliku omavalitsuse üksus või asutus; muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; sihtasutus, mille asutajatest vähemalt üks on mõni käesoleva lõike punktides 1?3 nimetatud isik; mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktides 1?3 nimetatud isikud; või teised ostjad, mis on asutatud ja tegutsevad avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.?

Sealjuures ei pea avalikes huvides tegutsemine olema pidev. Ei ole välistatud, et kohaliku omavalitsuse asutuse poolt asutatud äriühing, kes tegutseb kui sotsiaalne ettevõtja ja lisaks oma äritegevusele korraldab ühiskonnas nt puuetega lastele suunatud (avalik huvi) heategevuskampaania, võib langeda RHSi tähenduses ostja mõiste alla. Ostjad aga on kohustatud ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel läbi viima riigihanked, alates vastavast piirmäärast. Ettevõtja ei tule selle pealegi, et ka tema võib muutuda ostjaks RHSi tähenduses. Näha selle eest kriminaalvastutus ja vabaduskaotuslik karistus oleks ebaproportsionaalne abinõu.

Õigusriigis ei saa seadustada rangeid sanktsioone seaduse rikkumise eest, kui ei ole piisavalt selge, kes on üldse kohustatud seadust täitma.

Hetkel kuum