Res Publica eelnõu Hanschmidti asjas tekitab vastakaid arvamusi
Res Publica esitas septembri lõpus Riigikogule eelnõu, mis peab vajalikuks tellida Ühispanga eksjuhi Ain Hanschmidti tegemiste uurimiseks uus audit välismaa finantseksperdilt. Taoline audit tekitab Riigikogu liikmete seas vastuolulisi arvamusi.
?Ma küsin, kes selle tellijaks on,? ei saanud justiitsminister Rein Lang Res Publica kavatsustest aru. ?Mis sõltumatu ekspert võiks olla, kui SEB on oma otsuse teinud selles osas,? lisas ta. Tema sõnul seaks uue auditi tellimine, eriti väljastpoolt Eestit, kahtluse alla riigi suuruselt teise panga usaldusväärsuse. ?Arvan, et enne peaks kümme korda mõtlema, kui selline otsus langetada,? ütles Lang.
Riigikogu reformierakondlasest liige Margus Hanson ütles, et ta ei kujuta ette, kui vabad käed saaks anda sõltumatule eksperdile eraõiguslikus pangas tegutsemiseks. ?Usun, et see on panga siseküsimus ja SEB on uurimise läbi viinud ja seisukoha andnud,? leidis ta. Välisriigi eksperdi poole pöördumine jätaks mulje, nagu me ei saaks oma probleemidega ise hakkama, märkis Hanson.
?Riigikogu ei peaks tegelema üksikprobleemidega, rohkem üldiste probleemidega,? ütles Riigikogu liige, keskerakondlane Ain Seppik. Uurimisorgani tasemele peaks Riigikogu langema ainult juhul, kui küsimus oleks poliitilist laadi. ?Aga poliitikaga ei näe siin mingit seost,? sõnas ta.
?Kas tegelikult otsustab Riigikogu auditi üle või teevad seda rootslased?? küsis rahvaliitlane Mart Opmann. Kui läheks hääletamiseks, annaks tema siiski poolthääle. ?Pole ühtegi argumenti vastu hääletada,? põhjendas ta. Opmann seab kahtluse alla selle, kui erapooletuks saab pidada SEB uuringut. Kui panga omanikud otsest kahju Hanschmidti tegemistest ei saanud, polnud neil ehk põhjust selles midagi halba leida.
Selle aasta augustis lahvatas skandaal, kui Äripäev kirjutas, et äsja Ühispanga juhi kohalt lahkunud Ain Hanschmidt sai laevandusfirma Tallink 700 miljoni kroonise aktsiapaki omanikuks.
Tallinki suuromanikud Enn Pant ja Kalev Järvelill olid oma osalusi laevandusfirmas kergitanud just Ühispangast saadud laenudega, nüüd aga andis Pant poole oma osalusest Hanschmidtile.
Hanschmidti ja Ühispanga käekäik on läbi aastate olnud tihedalt seotud mitmete ametnike, poliitikute, sh Eesti Panga juhi Andres Lipstoki, ja riigi raha kasutamisega.
Raporti tellimine on vajalik seetõttu, et Ühispanga eksjuhi ümber tekkinud skandaal heidab varju ka Eesti Panga presidendile ja meie finantssüsteemile tervikuna.
Eelmisel aastal seadsime eesmärgiks võtta euro kasutusele 1. jaanuaril 2007. aastal. Selle eesmärgi saavutamise ühe peamise tugitalana nägin ma Eesti Panka, tema autoriteeti ja usaldusväärsust.
Eesti Panga usaldusväärsuse langus ja sisuliselt suukorv avalikkuse ees aasta enne euroga liitumist, kus meil on küsimusi põhiseaduse muutmise vajaduse, konvergentsi kriteeriumide täitmise ja tuhande tehnilise pisiasjaga, mida rahavahetus endaga kaasa toob, ei võimalda sellist olukorda taluda.
Sealt tuleneb ka avalik huvi antud juhtumi ja Eesti Panga presidendi seotuse kohta selle juhtumiga.
Meie huvi on selguse loomine Eesti Panga usaldusväärsuse tagamiseks. Nii on Eestis varemgi tehtud ? Maapanga pankrotiskandaali ajal tellis Mart Siimanni valitsus Eigil M¸lgaardilt raporti Maapanga pankroti asjaolude kohta. Ka Maapank oli erafirma, mille pankroti tõttu riik suure hulga raha kaotas. See oli üsna asjalik raport, kus muu hulgas esitati mitmeid ettepanekuid finantssüsteemi juhtimise ning järelevalve parandamiseks.
Autor: Gert D. Hankewitz