Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus paneb internetifolkloori koguma

    Siia alla kuuluvad nii blogid kui ka kunstilise väärtusega kirjutised, luuletused, helid ja videod.
    ?Me arhiveerime nii teksti, mis internetis on, kui ka veebiaadressi, kus see avaldatud on,? ütles rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm.
    Valmi sõnul on valiku tegemine arhiveeritavate materjalide üle subjektiivne, kuid Eesti ei ole esimene, kes võrguväljaandeid arhiveerima hakkab, nii et malli saab võtta teistelt riikidelt.
    ?Me hindame ning arhiveerime kõik, mis on väärtuslik. Me ei saa käsu korras inimestelt neid kultuuriväärtusi nõuda ning repressioone rakendada. Kõik on puhtalt vabatahtlik,? lisas Valm.
    ?Kuigi võrguväljaandeid on arhiveeritud juba kümnendi jagu, on säilinud veel oi kui palju küsimusi. Valiku tegemine on nendest vaid üks,? ütles Valm.
    Kulutused folkloori kogumiseks on väikesed. Vaja on muretseda server materjali talletamiseks ning luua kaks uut töökohta ? arvutispetsialistile, kes tegeleks arhiveerimisega ning asuks tööle kohe, ja folkloristile, kes materjali kaardistaks ja kelle töö algaks 2007. aastal.
    Kultuuriministeeriumi infotehnoloogiabüroo juhataja Indrek Eensaare sõnul on projekti maksumus 380 000 krooni ning selle katab peaasjalikult rahvusraamatukogu ning osaliselt ministeerium otsetoetusena.
    ?Tööjõu maksumuseks on plaanitud 30 000 krooni ning ülejäänu on riist- ja tarkvara soetamine. Serveri ostab raamatukogu ning tarkvara tellib raamatukogu tehnikaülikooli spetsialistidelt,? ütles Eensaar.
    Kirjandusmuuseumi folklorist Arvo Krikmann võrdles internetifolkloori kogumist põhjatu kaevu pumpamisega. Tema hinnangul on sellist projekti hädasti vaja, kuid talle kui folkloristile on huvitavamad rohkem n-ö peldikuseinaks ristitud kommentaariumid, kus liigub uudiskeel.
    Kui praegune seadus nõuab igalt väljaandelt kümmekond eksemplari raamatukogudele, siis uuenenud seadus looks täiesti uudse pretsedendi ? hakatakse koguma kultuuriväärtuslikku ning säilitamist vajavat rahvapärimust. Seda võib võtta kui tänapäeva regilaulude kogumist või muistendimeistrite töö jätku.
    Murelapseks kogu projekti teostamisel on kriteeriumid, mille alusel teoseid säilitamiseks valitakse. On küll välja töötatud Eesti rahvusliku kultuuripärandina säilitatavate teavikute kriteeriumid ja teavikute valiku otsustavad sundeksemplari saajate spetsialistid, kuid siiski on tegemist väga subjektiivse valikuga.
    Valmi sõnul on Eesti üks viimaseid riike maailmas, kes internetifolkloori ei kogu.
    ?Näiteks Norras on internetist kultuuriväärtuste kogumisega tegeletud juba ligi kümme aastat. Materjali hulk on meeletu ning nüüd alustavad nemad selle materjali katalogiseerimisega,? lisas Valm.
    Kultuuriminister Raivo Palm­aru ütles seaduseelnõu Riigikogus esitledes, et arvestatav, ja mis veel olulisem, pidevalt kasvav osa Eesti kirjastustoodangust tehakse kättesaadavaks üksnes arvutivõrgu kaudu.
    ?Eesti Rahvusraamatukogu on alates 2000. aastast monitoorinud võrguväljaandeid ja selgus, et internetis lisandub aasta jooksul üle tuhande nimetuse selliseid võrguväljaandeid, mis vastavad Eesti rahvusliku kultuuripärandina säilitatavate teavikute kriteeriumidele,? ütles Palmaru Riigikogus.
    Eelnõu kohaselt tehakse sundeksemplarid üldsusele kättesaadavaks interneti kaudu või erijuhtudel autoriseeritud töökohtade kaudu kasutamiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sellised töökohad asuvad Eesti Rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikooli raamatukogus.
  • Hetkel kuum
Raul Reino: euribori tõus pole uks Mordorisse
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Modera uus aktsiate pakkumine stardib esmaspäeval
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Luminofoorlambid kaovad peagi turult
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
Enefit Green omandas Liivi meretuulepargi 6,2 miljoni eest
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.