Selgusid innovatsioonikonkursi ?Logistikategu 2005? finalistid

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 25. oktoober 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selgusid innovatsioonikonkursi ?Logistikategu 2005? finalistid
Aasta logistikateo konkursi eesmärk on logistika aastakonverentsi ja ?Logistika 2005? konkursi korraldaja Illimar Pauli sõnul tunnustada oma tööle pühendunud logistikajuhtide saavutatud edu organisatsiooni eesmärkideni jõudmisel.
Finaliste hindavad nii ?ürii kui ka Eesti logistikahuvilised, nii ?ürii kui ka avalikkuse häältel on mõlemal 50% osakaal. Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse jagunemise korral saab määravaks ?ürii otsus. Konkursi ?ürii on seitsmeliikmeline ja koosneb sel aastal kolmest Äripäeva logistikaajakirjanikust ning neljast tuntud logistikajuhist.
Logistikateo lühitutvustused vastavad küsimustele, milline oli 2004/2005. aastal ellu kutsutud ja rakendatud logistiline parendus, mis kasvatas ettevõtte efektiivsust, käivet, kasumit, tarnekindlust, varude ringlemiskiirust, klientide rahulolu, optimeeris tegevust ja aitas säästa kulusid. Logistikateenusepakkuja võis konkursile esitada parenduse, mis on kasvatanud ettevõtte klientide vastavaid näitajaid.
Enda eelistuse saab teatada [email protected] või www.illimar.com foorumis. Arvesse lähevad vaid täisnime ja töökohaga saadetud eelistused. ?Logistikategu 2005? võitja selgub novembri lõpus toimuval logistika aastakonverentsil.
Tegu: Logistika-alane lehekülg www.abilogistik.com
Esitaja: Abilogistik.com
Abilogistik.com alustas tööd 2004. aasta lõpus, mil kutsus Eesti logistikaettevõtteid üles täitma detailset küsitlusblanketti, et luua aadressile www.abilogistik.com ettevõtteid ühendav andmebaas.
Saadud info põhjal jaotati ettevõtted tegevusala ja tegevuspiirkonna järgi, et muuta otsingumootor mugavalt käsitsetavaks.
Järgnevalt avas lehekülg erinevad rubriigid, kust leiab erinevat infot logistikas toimuva kohta.
Praeguseks on leheküljega ühinenud ca 50 Eesti logistikaettevõtet. Lehekülje külastaja saab lugeda logistikauudiseid, leida endale logistikapartneri, saada teada liikluspiirangutest Euroopas ja teetöödest Eestis ning tutvuda transpordialaste materjalide ja seadusandlusega ning ülevaate teistest logistikaveebilehtedest.
Tegu: Eesti ja Soome Posti eks-pressteenuste võrkude ühendamine ning seeläbi pakutav teenus Global Premium
Esitaja: AS Eesti Post
Logistikateoga saab edastada riikide vahel oma saadetisi samadel alustel siseriiklike tingimustega.
Teenusega on võimalik saata Soome ja Eesti vahel ekspress-saadetisi ? pakkidena ja kaubaalustel üle kogu Eesti järgmiseks päevaks.
Võrkude ühendamiseks integreeriti kummagi osapoole logistikatarkvarad, et pakkuda klientidele saadetiste jälgimise võimalust. Integreerimiseks arendati välja andmevahetusmoodul.
Samuti harmoneeriti kummagi osapoole teenuste protsessid, misläbi teenused on ühtse profiiliga olenemata riigist.
Seega pole kliendile vahet, kas ta saadab saadetise Helsingist Turusse või Tartusse, Tallinnast Pärnusse või Savonlinna.
Teenuse eesmärgiks on kliendile tekitada tunne, nagu saadaks ta saadetisi ühtses Euroopa Liidus.
Teenuse eesmärk on pakkuda lahendust üha elavnevale riikidevahelisele pakiteenuste turule, kus kliendid soovivad aina rohkem edastada kaupa naaberriigi tsentraallaost otse jaemüüjani või isegi lõpptarbijani.
Teenus käivitati sõlmitud koostöölepingu alusel, milles sisalduvad kõik osapoolte pakutavad teenused klientidele ja tehnoloogilised lahendused.
Seeläbi on Soome-poolsetele klientidele kättesaadavad kõik Eesti Posti pakutavad siseriiklikult pakutavad teenused ja tehnoloogilised võimalused, sama kehtib Eesti klientide kohta.
Varem pakutud ekspresslahendusega võrreldes on uute tehnoloogiate abil muudetud efektiivsemaks tööprotsesse, käivitatud regulaarsed veoliinid ning seeläbi suudetakse pakkuda ka palju konkurentsivõimelisemat hinda.
Teenuse käivitamine pole nõudnud suuri investeeringuid. On täiendatud lisamoodulitega olemasolevaid tarkvaraplatvorme ning ühtlustatud tegevusi ja norme partneriga.
Tegu: Eesti-sisese paki liikumise jälgimise süsteemi rakendamine
Esitaja: Baltic Logistic System Eesti (BLSE)
BLSE võttis 2004. aasta kevadel esimesena Eesti-siseselt kasutusele paki liikumise jälgimise süsteemi, mis on senini ainus omataoline Eestis.
WAPi- ja internetipõhine Track & Trace?i süsteem annab kliendile võimaluse jälgida interneti kaudu oma saadetise teekonda alguspunktist sihtkohta jõudmiseni koos elektroonse tarnekinnitusega.
Track & Trace?i süsteemi rakendus laieneb nüüd kõikidele BizPaki/DPD nii rahvusvahelistele kui ka Eestisisestele pakkidele.
Saadetise jälgimise süsteemi täiendab kliendimoodul, mis võimaldab aegasäästvalt ja täpselt vormistada saatelehti, manifeste, jälgida paki liikumist, infot arhiveerida ning koguda andmeid statistika koostamiseks.
Pakkide Track & Trace ja kliendimoodul on muutnud kliendi jaoks paki liikumisega seonduva info haldamise mugavamaks ning kiiremaks.
Tegu: Rahvusvaheline logistikakeskus
Esitaja: Quelle
Oktoobris avas Quelle Eesti oma uue logistikakeskuse, mis valmis 2005. aasta juulis. See on esimene omataoline postimüügi logistikakeskus Baltikumis.
Kolme-etapiline ehitus koosneb 1000 m² kontoriplokist, 2000 m² ja viie meetri kõrgusest laohoonest ning 2000 m² ja 10 meetri kõrgusest laohoonest.
Viimases toimub kauba maha- ja pealelaadimine ning pikaajaline ladustamine ning mööbli komplekteerimine ja hoidmine. Suur ladu on võimeline vastu võtma korraga neli veokit neljal laadimissillal ning väike ladu ühe veoki ühe laadimisvärava kaudu.
Suures laos on 1700 euroaluse kohta. Kõrgeimad alusekohad asuvad 8 m kõrgusel, mida teenindab poole miljoni krooni väärtusega tõstuk-virnastusmasin.
Väikeses laos toimub uue kauba komplekteerimine ja pakendamine, tagastuste töötlemine, esemete ladustamine. Korraga on võimalik ladustada ca 60 000 eset.
Praegune tavajõudlus on 15 000 pakki nädalas, mille võib ilma lisainvesteeringuid tegemata tõsta kuni 65 000 pakini nädalas, minnes vaid üle 24tunnisele ja seitsmepäevasele töönädalale.
Kui veel lisada topelttöökohad, on võimalik pakkida 125 000 pakki nädalas ehk 6,5 miljonit pakki aastas.
Uus logistikakeskus vähendas kolme varasema erineva lao vahel toimunud transporti. Viimane pikendas tarneaegu ning komplitseeris Quelle logistikaosakonna funktsioneerimist. Paranesid olme- ja töötingimused.
Tegu: transiidi edendamise programm
Esitaja: Riigiressursside Keskus
RRK toetab transiidi edendamist kolme miljoni krooni ulatuses.
Transiidikonverentsil ?Transestonia 2005? teavitas Riigiressursside Keskus (RRK) kolme miljoni kroonise mahuga toetusprogrammi käivitamisest tavakaupade transiidi edendamiseks. Toetusprogramm on suunatud transiiditegevuse elavdamiseks ning töökohtade loomiseks 40 000 ruutmeetri suuruse laopinnaga Tapa Logistikapargis.
Projekti raames võimaldatakse kõigil ekspedeerimis-ettevõtetel, transiidioperaatoritel ning kaubaomanikel kasutada RRK Tapa Logistikapargi laopindu kolme kuu vältel tasuta. Seda eeldusel, et sõlmitakse vähemalt aastane rendileping.
Programm on suunatud eelkõige tarbeelektroonikale. Samuti puuvillale, puidutoodetele, kakao- ja kohviubadele, pakendatud väetistele ning kolmandates riikides valmistatud pooltoodetele nende lõplikuks koosteks Tapal ehk Euroopa Liidus.
Tegu: uue kokku- ja jaotusveo süsteemi käivitamine
Esitaja: AS Schenker
2005. aastal käivitas AS Schenker uuel põhimõttel toimiva jaotusvedude süsteemi, mis võimaldab:
parandada saadetiste, jaotustsoonide ja liikluste kasumlikkuse analüüsi
tõsta jaotusvedude efektiivsust, kinnitades jaotustsoonidesse kindlad autod ja andes jaotustsoonides tegevuse planeerimise autojuhtidele
parandada toote õiglase müügihinna planeerimist läbi tagasiside erinevate veoetappide kuludest
käivitada vedajate tegeliku tükitöö alusel tasustamine, tõstes selle läbi vedaja motiveeritust
vähendada veoplaneerimise käsitsitöö mahtu, jagades saadetised automaatselt etteantud jaotustsoonide vahel ja teostades saadetiste maha- ja pealelaadimiskinnituse joonkoodide skannimisega laadimismanifestidelt
vähendada oluliselt paberkandjal dokumentide hulka
parandad a klienditeenindust, kuna üht klienti teenindab alati sama autojuht.
Tegu: Sillamäe Sadama avamine
Esitaja: Sillamäe Sadam
Sillamäe Sadam on Venemaale kõige lähem ELi süvasadam.
Sadama kaide sügavus võimaldab vastu võtta suurimaid laevu, mis saavad siseneda Läänemerre. Arvestuste kohaselt on sadama infrastruktuuri I etapp võimeline käsitlema kuni 10 mln tonni kaupu aastas.
Sillamäe Sadam on landlord-tüüpi sadam, kes rendib oma infrastruktuuri operaator-ettevõtetele.
Hetkel arendatakse Sadamas nelja terminali: nafta-, vedelkeemia-, nafta-vedelgaasi ja üldkaupade terminali.
Hetkel kuum