Tänavusest lisaeelarvest omavalitsustele kultuuri edendamiseks mõeldud 59,7 miljonist kroonist saavad lõviosa endale võimuerakondadega seotud maakonnad.
Kultuuriministeeriumi ettepanekul läheb lisaeelarvest kultuuriinvesteeringuteks planeeritud summadest kuuendik ehk 9,8 miljonit krooni erinevatele objektidele Jõgevamaal, kus Rahvaliit on alati kogunud suure toetuse, kirjutab Postimees.
Ka neil valimistel korjas Rahvaliit Jõgeva vallas 47 ning linnas 26 protsenti häältest. Samal ajal on lisaeelarves igasugusest kultuurialasest toetusest ilma jäetud Viljandimaa, Põlvamaa, Järvamaa ja Hiiumaa. Terve Hiiumaa peale saavutas Rahvaliit viimastel valimistel vaid ühe volikogukoha.
Suurima osa lisaeelarve kultuurivahenditest ? 14,5 miljonit krooni ? saab Tartu linn ülikooli spordihoone rekonstrueerimiseks. Linnas on võimul Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läänemaal Noarootsi vallas aga, kus Keskerakond on saanud teist valimist järjest suure toetuse, on kohaliku kooli staadioni rajakatte jaoks lisaeelarvest ette nähtud miljon krooni.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme isamaaliitlase Helir-Valdor Seederi sõnul on ta komisjonis korduvalt maininud, et rahajagamisel on poliitiline maik juures. «Selle peale vastati, et jagavad ministrid ja kui kellelgi on soovi, võib pidada läbirääkimisi,» osutas ta.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ei välistanud, et ministrite vahel võib olla mingi kokkulepe, ja temagi märkis, et eks iga poliitik proovib mingil määral raha oma koduvalda saada.