Firmakingitused räägivad nii kinkijast kui ka kingi saajast

Kuidas ikkagi teha nii, et minu firma kingitused läheksid saajale korda ja looksid paremaid suhteid?

Selguse saamiseks otsin üles kaks kingitustefirmat, mis Eesti turul juba pikemat aega on tegutsenud. KB Eesti OÜs jagasid lahkelt oma mõtteid juhatuse liikmed Karl Loss ja Ivar Kalev, Reklaamikink OÜs andsid nõu büroo juhataja Piret Rebane ja juhatuse liige Ago Kurg.

Mõlemad firmakingitusi vahendavad ettevõtted alustavad mõõdukalt omakasu silmas pidades ja kinnitavad, et õige ja meeldejääv kingitus saab siis valitud, kui koostöö tellija ja kingifirma vahel on usalduslik.

?Partnereid, kelle teenuste vahel valida, võiks firmal olla rohkem kui üks,? soovitab Karl Loss. Ivar Kalev lisab, et nii saaks valikuvõimalus laiemapõhjalisem ja lõpptulemus parem.

Oluline on leida ka püsikoostööpartner, kes juba teab, millal on kliendil olulised sündmused, ja oskab ette aimata ka tema soove. Nii on reklaamkingitusi müüvate firmade projektijuhid ka äratuskella funktsiooni täitjad, andes klientidele märku, millal alustada ettevalmistustöödega.

Piret Rebane kinnitab naerdes, et üsna tihti tuleb ette olukordi, kus klient teatab ? tegelikult oli kingitusi vaja juba eilseks, aga mis nüüd saab? Loomulikult on kõik oma ala professionaalid ja ideedepuuduse käes ei põe. ?Isegi siis mitte, kui klient teatab, et tuleb üritus ja oleks vaja asja, mis on pisike, kerge, õhuke ja mahub kirjaümbrikku,? lubab Rebane.

Kingituste valik ja kvaliteet võivad kiirustamisest küll märku anda ja tulemus on siis nii pinnapealne, et kingituse tegija rõõmu ei tunne, saajast rääkimata, mainib Ago Kurg.

Karl Loss tahab kõikidele praegustele ja tulevastele klientidele südamele panna, et aeg on väga oluline tegur. ?Meie tegevusvaldkonnas on paljude kingitusetellijate probleemiks see, et ärikingituste hankimine pole tihti firmade tegevuskavasse sisse planeeritud,? tõdeb ta ja lisab justkui meeldetuletuseks, et jõulukingituste tellimise õige aeg hakkab oktoobriga otsa saama. Mida hiljem tellimus esitada, seda enam väheneb iga päevaga tellitavate toodete valik ja kogu projekti õnnestumine muutub järjest enam õnnemänguks. ?Populaarsemad tooted kaovad ladudest nagu juulikuine lumi,? ütleb Loss.

Mis ühele kuld, on teisele muld, selline reegel kehtib ka kingituste maailmas. Ainult hind kingituse väärtust ei loo.

?See teema pole üheselt käsitletav, sest see, mis ühe jaoks on kallis, on teise jaoks odav. Enamik ettevõtteid ei saa teha kalleid kingitusi. Neid firmasid polegi vähe, kelle jaoks on ka kolmekroonine pastapliiats reklaamkampaaniaks kallis,? selgitab Kalev mõistvalt.

Heale ja olulisele koostööpartnerile pole aga 50kroonine kingitus sugugi sobiv. Loss lisab, et alates 50 kroonist on kingitus veidi soliidsem: ?Selles hinnaklassis on juba võimalik tellida ka metall-, klaas-, puit- ja nahktooteid. Kampaaniate korral on hinnaklass odavam, kingitus on laialtkasutatav ja omab praktilist väärtust. Samas olen seisukohal, et soov kvaliteedi arvelt kokku hoida võrdub vahel raha minemaviskamisega. Kui ostetakse näiteks 10- kuni 15kroonine nokkmüts, siis seda ei pane keegi pähe ? ehk siis töö, vaev ja selleks kulutatud raha lendab tuulde. Samas kui ostetakse veidi kallim, kvaliteetsem ja moekam müts ning suunatakse õigele sihtgrupile, siis seda kantakse ja firma kaubamärk on n-ö pildi peal.?

Kalev täiendab, et kvaliteet määrab hinna ja kingituse väärtuse ka laiemas tähenduses. ?Oleme sageli kuulnud ? ikka ja jälle nokkmüts, kas midagi muud juba ei võiks. Ometi näiteks teleülekannete puhul on nokkmüts üldse üks paremaid reklaamipindu.?

Reklaamikampaaniateks tellitakse kümne- kuni kahekümnekrooniseid kingitusi tuhandetele. Tavaliselt mõni pastapliiats, helkur või õhupall, räägib Reklaamikink OÜ juhatuse liige Ago Kurg ja lisab oma hinnangu: ?Eestlased rahaga ei priiska!?

Harju keskmine kulutus reklaamkingitusele jääb 100 krooni piiresse ja sellise hinnaga kingitusi võtab firma sadakond tükki. Saja krooni eest saab enamasti kruusi, termose või salli. Lisaks kampaaniatele on kingitusi vaja jõuludeks, suvepäevadeks, firmade aastapäevaks, projektide läbiviimiseks ja nende töögruppides osalenutele tänuks.

KB Eesti OÜ juhatuse liige Ivar Kalev selgitab: ?Erinevates situatsioonides on kingituste hinnaklass erinev. Paljude klientide näite põhjal ostetakse koostöökingiks või turundussündmuse puhuks umbes 100 toodet väärtuses 200?300 krooni. Kallimate kingituste kogused on tavaliselt väiksemad.?

Karl Loss samast firmast mainib, et Eesti turg on ärikingituste kasutamisel alles lapsekingades. ?Kümmekond aastat tagasi tellis Soome Post igale oma töötajale jõuluks CD-mängija. Ühtekokku telliti 32 000 mängijat,? räägib Loss põhjanaabrite mastaapidest.

Kalev ja Loss soovitavad firma kingivajadused kaardistada ja välja arendada kingikollektsiooni, mis hõlmab erineva hinnaklassi ja kasutusotstarbega tooteid. Kui kollektsioon on valmis, siis tuleks hoida eri kingitustest teatavat varu, et vajadusel oleks sobiv kingitus kohe olemas. Edasi tuleks aeg-ajalt täiendada varusid, hinnata kollektsioonitoodete ?eluiga? ning kui mõnel tootel on see ammendunud, siis valida asemele uus. ?Paljud meie paremad kliendid on sellise lähenemise omaks võtnud ja kasutavad seda edukalt? lisab Loss.

Sellist toodet, mida kõik ostaksid, pole olemas. Oluline on sihtgrupp ja tema üldine maitse. ?Tekstiil sai popiks 90ndate teisel poolel. Enne seda kingiti peamiselt kontoritarbeid,? meenutab Karl Loss.

?Mõelge ise, kui teile kingitakse näiteks mapp, siis kas tunneksite samasugust rõõmu ka kolmanda või neljandagi mapi üle? Riided on aga praktilised ja kui kogunebki mitu sarnast eset, siis riideid on alati vaja!? Seejuures ei tohi unustada, et ärikingitusi tehakse üldjuhul teatud positsiooniga inimestele, kes on reeglina väga kvaliteediteadlikud. Sellest ka soovitus ? vältige odavaid koopiaid.

Ivar Kalev toob esile uuemad kingiideed: ?Kasvav trend on koduga seonduvad tooted ? näiteks köögi- ja saunatarbed. Samas logoga spordi- ja reisikotte ning mänge ja mänguasju, mis mujal maailmas kuuluvad populaarsemate kingituste hulka, alles hakatakse meil hindama.?

Loss peab oluliseks tervisega seotud kingituste kasvavat populaarsust: ?Näiteks käimiskepid on tõusmas trenditooteks.? Ago Kurg viib jutu jõulude juurde: ?Rootsis on pastakeetmispott popim jõulukink ja sellele on ka lihtne selgitus ? kuna väga paljud rootslased on üksikud ja kulutavad palju aega tööl olemiseks, siis pole aega süüa teha.

?Minu arvates pole halbu kingitusi olemas. Oluline on kingiga kaasnev lugu või tegevus. Enamikul juhtudel ei oma kingitus ise nii suurt tähtsust, kui sellega kaasatulev positiivne emotsioon,? selgitab Kurg.

Loss ja Kalev ei pea samuti korrektseks jagada kingitused headeks ja halbadeks, aga tuhatooside, tulemasinate ja alkoholi kinkimist nemad ei propageeri: ?Meie kollektiivis pole ühtegi suitsetajat ja me ei soovita üldjuhul suitsetamist ega ka alkoholi firma imagoga seostada.?

Autor: Riina Reiman-Männiste