Hangi - toiduvalmistamine maooride kombel

Hangi on üks isemoodi söögivalmistamise stiil. Äraseletatult toimub toiduvalmistamine maa sees. Seal saab küpsetada lamba-, looma-, sea- ja kanaliha. Endal õnnestus süüa nii lammast kui ka kana ja maitseelamused olid mõlemad. Samuti võib hautada maa sees kõikvõimalikke köögivilju, ennekõike kõrvitsalisi. Hangi abil küpsetatakse harilikku kartulit, kuid ka kumarat ehk magusat kartulit. Viimase maitse on meile küll veidi harjumatu, aga Uus-Meremaa põlisasukatele maooridele on kumara olnud tähtsaks toiduaineks aastasadu. Toidu valmistamine hangi meetodil on üpriski pikka aega nõudev tegevus, kuid saadav maitseelamus on igati selle ooteaja vääriline.

Alustada tuleb maasse õige suurusega augu kaevamisest. Sügavust peaks looduslikul küpsetusahjul olema vähemalt pool meetrit ja läbimõõt meetri ümber. Selleks, et toit sellises ?ahjus? hea ja maitsev saaks, tuleb päris palju vaeva näha. Auku tuleb asetada vaid sellised kivid, mis kuumenedes ei mureneks ja hästi sooja kannaksid.

Kivid augus, tuleb valida kividele tule tegemiseks sobilikud puuhalud. Kõige paremaid tulemusi annavad sellised puud, mis hästi kuivad ja aeglase põlemisega. Omadustelt sobilikke halge põletatakse kividel mitukümmend ja alles seejärel asetatakse kividele veega immutatud süttimatu materjal ? tavaliselt paksem kotiriie. Viimase peale saab juba laduda varem ettevalmistatud potid liha, juurviljade ja kartuliga. Need omakorda kaetakse kinni lambanahkadega. Alles seejärel asetatakse peale niiske riie, mis kaetakse mullaga, et soojus välja ei saaks. Nüüd siis on kõik tehtud ja söök hakkab kivide kuumusest tekkivate aurude abil valmima. Söömiskõlblikuks saavad road mitme tunni möödudes, kui maa seest hakkab ninna immitsema isuäratava toidu lõhna. Seega väliste tunnuste poolest üsna sama, mis koduse elektripliidi praeahjus moorprae valmistamine. Eks sealgi anna roa valmimisest esimest märku limaskesti ärritav lõhn. Ainult et aeg, mis kulub maa sees hõrgutava ja väga tervisliku õhtueine valmimiseks, on vähemalt 3?4 tundi. Garanteeritud on aga toidu superpuhas maitse ja teadmine, et kõik mineraalid ning sööjale kasulikud ained on alles. Võib-olla, et sellise tervisliku toidu söömine ongi põhjuseks, miks tüüpiline maooritar väga jumekas ja eluterve välja näeb.

Söögi valmistamine maa sees on aga vaid pisike osa maooride rikkalikust kultuurist. Sellisest õhtusöögist saadki osa siis, kui võtad ette teekonna maoori külla. Selline õhtu algab rituaalse tervitusega, kus turjakas sõdalane, käes mõõk ja sõnajalaleht, esitas oma rituaalse sõjatantsu koos selle juurde kuuluva saatelauluga. Kui sõnajalaleht on sõpruse ja rahu märgiks külaliste jalge ette asetatud, järgneb keelenäitamine saabujatele ja sellega kaasnev sõdalase kurgu põhjast tulev röögatus. Seejärel ulatab sõdalane saabuvale meeskülalisele käe ja hõõrub oma nina tema nina vastu. Nüüd on rituaalne tervitus toimunud ja luba maooride külla sisenemiseks olemas.

Maoorid ongi maailmas hangi-alal kahtluseta kõige suuremad asjatundjad. Kindlasti mõjutab seegi, et nad on juba aastasadu elanud ühel vulkaanilisemal maal. Veel paarsada aastat tagasi ei kasutanud nad lahtist tuld, sest tänu pidevatele vulkaanilistele protsessidele oli maa seest välja imbuva tulise auru abil väga hõlpus toitu valmistada. Enne eurooplaste tulekut nende maale ei kasutanud maoorid savist ega metallist valmistatud nõusid. Nende sööginõud olid puust ja kivist. Küll aga oskasid maoorid kasutada toidu valmistamiseks täiuslikult niisket auru ja röstimiseks suitsu. Hiljem lisandus sellele ka küpsetamine ja grillimine elava tule abil.

Maoorid on Uus-Meremaa põlisasukad. Esimesed maoorid tulid sellele maailma kõige eraldatumalt paiknevale maale juba 10. sajandil ja andsid oma maale nimeks AOTEAROA. Tõlkes tähendaks see: valge pika pilve maa.

Autor: Maie Toome