6. november 2005 kell 22:00

Kunstiteosed koduaias väärivad esiletõstmist

Läbi aiakunsti ajaloo on skulptuure ja teisi kunstiteoseid paigutatud aeda olulistesse vaatesuundadesse pilgupüüdjateks. Neid on eksponeeritud avaratel väljakutel, siis jälle aiasoppidesse ära peidetud ? vastavalt sellele, nagu nõudis parasjagu moes olev stiil.

Kunstiteoseks võivad olla spetsiaalselt aiale loodud detailid, nagu skulptuurid või vaasid, aga ka looduslikud objektid, nagu kivid, kännud, juurikad ja muud looduses leiduvad materjalid. Vältida võiks kit?imaigulist masstoodangut ? aiapoodides leiduvaid plast- ja metallkujusid, mis jätavad enamasti kvaliteedis soovida ning mille vorm võib mõjuda pigem kurbkoomilisena.

Seened, linnud, loomad jt üksüheselt jäljendatud looduslikud objektid ei mõju aias kuigi usutavalt: kui võtta aiakunsti ühena kunstiliikidest, siis selle mõte on anda edasi kujundaja visiooni, mitte aga matkida loodust. Autentsus ja kordumatus on kunsti juures alati kõige väärtuslikum olnud ? nii ka aiakunstis.

Igasugune plastika aeda ei sobi. Otstarbekas ei ole valida taieseid, mille materjal ei pea ilmastikule vastu (kips, põletamata savi, plastik jms). Kujundusse on keeruline paigutada ka looduskaugemat materjali, nagu värviline portselan, lakeeritud keraamika jne. Alati sobib aeda kohalikus looduses leiduv kivi. Keraamikast sobib aeda kõige paremini terrakota ja matilt glasuuritud keraamika.

Moodsasse aeda sobib väga hästi abstraktne metallist taies. Moodsat kunsti ei maksa karta, elab ju suurem osa meist moodsates majades ning kannab endaga kaasas moodsat elustiili. Peale vormi on võimalik mängida ka värviga: sinine, oran?, punane värvilaik pakub hallidel päevadel silmale rõõmu. Värvimine lisab metall- ja puuskulptuurile lisaks veel kaitset ilmastikumõjude eest.

Lihtsaimaks aiaskulptuuriks võib pidada kivi. Paigutades selle õigesse kohta, on tulemus nauditav. Kunstiteosena mõjub ka värviliste plaatide paigutamine kõnniteele või kunstipäraselt paigutatud puuriit, mõni kolahunnikust või mererannalt saadud leid. Lillekastid ja -vaasid terrassil ei pea alati olema lilli täis istutatud: kui on huvitav vorm, mõjub ka tühi vaas skulptuurina. Oluline on, et valitud detailid paigutuksid lõpuks teadlikult ning viimistletult aeda. See ei tähenda aga, et peaks näpuga stiiliaabitsas järge ajama; teravmeelsus ja mängurõõm, ootamatu detail ootamatus kohas lisab erksust ja inspiratsiooni. Skulptuuri stiil võiks haakuda ka maja ja aia arhitektuurilise joonega. Vana maja varjulisse aeda sobib romantiline ja realistlik taies, maakodu aeda võiks ilmestada iseloodud loodusliku kunstiteosega.

Kunstiteose paigutamine aeda nõuab teataval määral mõttetegevust ja kunstimeelt. Hea, kui kaunis vorm ei jää üksikult aeda uitama, vaid oleks kindlamalt seotud mõne põõsarühma, terrassi või veekoguga. Murusse paigutamisel peab asukohta väga hoolikalt valima: heledat skulptuuri võiks toetada tume taimemass taustal, tumedam element nõuab jällegi heledamat tausta.

Taimedega kompositsioonis olles kipuvad taimedest erinevad elemendid tähelepanu endale tõmbama. Väikesesse aeda ei ole seetõttu mõttekas paigutada ?kips-Apollot? ? mõni lakoonilisem ja lihtsam vorm harmoneerub taimedega hoopis paremini.

Taiese võib paigutada aeda kesksele kohale tähtsaks pilgupüüdjaks või hoopis üllatajaks varjulisse aiasoppi. Looduslike materjalide paigutamisel on rohkem võimalusi kui moodsa kunsti puhul ? siin saab eeskuju võtta loodusest endast või siis vastupidi, püüda leida teravmeelseid ja ootamatuid lahendusi.

Skulptuuri peab kindlasti paigutama alusele, et taies kunstitööna esile kerkiks. Unustada ei maksa ka valgustust: pimedal ajal võib valgustatud taies ja selle taga värelevad puuoksad pakkuda muinasjutulist vaatepilti.

Autor: Kadi Vatsar

Hetkel kuum