Masina-, metalli- ja aparaaditööstus liigub kiire arengu teel

Eesti masinatööstuse areng on alates 1998. aastast liikunud tõusuteel: tööstusharu aastatoodang on ajavahemikus 1998?2004 suurenenud 20,3 miljardi kroonini.

Tööstusharu eksport moodustab üle 30% Eesti tööstuse ekspordist. Suurenenud on töötajate arv 18 600-lt 31 400-le. Masinatööstusettevõtteid oli 2004. aastal kokku 433.

Ajakirjanduses on korduvalt esile tõstetud probleeme, mis mõjutavad selle tööstusharu (aga ka teiste) arengut ? alates metallide ja kütusehindade tunduvast tõusust, tööjõuga tagatuse probleemidest, tehnoloogia arengutest ja uue põlvkonna tootmistehnikast kuni ELi turgude avanemise ja globaalsest tarnesüsteemist, sh Hiina ja India kiirest arengust, tingitud konkurentsi teravnemiseni.

Sellest tulenevadki olulisemad suundumused tööstusharus 2006. aastal, millega ettevõtetel tuleb vastata majanduskeskkonna muutustele. Oodatakse nii metallide kui ka kütusehindade taseme mõningast langust, kuid otsitakse sealjuures uusi võimalusi metallide kokkuhoiuks ja kütusekulude vähendamiseks. EMLi projekti algatajana koos Tallinna Ettevõtlusameti, TTÜ ja välispartneritega on tõsiselt tegelemas innovatiivse, tööjõuressursside kutsealase potentsiaali tõstmist võimaldava projekti elluviimisega. Töötajate aktiivsema kaasamise ja algatusvõime rakendamise alal euro­liidu maade positiivsete kogemuste evitamisega on mitmed ettevõtted juba alustanud.

Tänu soodsatele reinvestee­rimistingimustele jätkub ettevõtetes vananenud tootmisseadmete asendamine ajakohastega, sh töötlemiskeskuste, lasertöötlemis- jt seadmetega, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja toodangu kvaliteedi. Need avardavad oluliselt tehnoloogilisi võimalusi, mis omakorda võimaldab ettevõttel toota täiustatud või uut konkurentsivõimelist toodangut, milleks riigi toetus innovatiivsete tehnoloogiate rakendamiseks on eriti vajalik. Soome elektrotehnika- ja elektroonikatööstuse ettevõtete laienev koostöö Eesti ettevõtetega avab siin tööstusharule uusi arenguvõimalusi.

Tuleb arvestada, et Hiina pakub ka meie ettevõtetele uusi koostöövõimalusi ja väljakutset meie ettevõtjatele oma uute tehaste rajamiseks. Meie põhieelised ? väga lühikesed tarneajad ja paindlikkus suhetes meie tellijatega eestkätt Põhja- ja Lääne-Euroopast, kuid ka teistest ELi maadest ? nõuavad vastaval tasemel tootmise ja eriti turunduse organiseerimist, aga ka oluliselt tõhusamat ettevõtetevahelist koostööd ja klastrite väljaarendamist. Need kolm põhisuunda ? toote- ja tehnoloogiaarendus koos tootlikkuse kasvuga, tööjõuressursid, kutseoskuste ja tööviljakuse kasv ning kiire areng aktiivses turundustegevuses ? ongi Eesti Masinatööstuse Liit seadnud oma ettevõtete arengu kiirendamise eesmärkideks lähiaastatel.

Autor: Aleksei Hõbemägi