Raivo Sormunen • 24. november 2005 kell 22:00

Pensionikogujad valivad agressiivseid fonde

Alates järgmisest aastast kogub oma teise samba pensioniraha kõige agressiivsematesse fondidesse tervelt kolm neljandikku kõikidest liitujatest. Veel kolm aastat tagasi suunas oma raha fondidesse, mis võivad aktsiatesse paigutada kuni 50% oma varadest, alla 64% inimestest. Viimase kaheteist kuu jooksul kasvas riskialtide inimeste osakaal tervelt 4 protsendipunkti võrra.

Ehkki mehed on endiselt riskialtimad, on ka naiste riskivalmidus tõusnud. Kui kolm aastat tagasi pani oma raha kõige agressiivsematesse fondidesse 60% naistest ja 69% meestest, siis nüüd on vastavad suhtarvud tõusnud 72,6 ja 78,7 protsendini.

Agressiivsete fondiinvestorite osakaal saab tõusta kahel viisil. Esiteks võivad olla uued liitujad eelmistest riskilembesemad. Teiseks on juba paar aastat võimalik kogu oma raha uude fondi viia või siis lihtsalt uude fondi raha kogumist alustada.

Neid võimalusi on kasutatud agaralt. Uude fondi on viimase kahe aasta jooksul rahakogumist alustanud vastavalt 31 831 ja 40 056 inimest. Ligi 10 000 inimest on kahe viimase aasta jooksul vahetanud kõik oma vanad osakud uute vastu.

Naised on meestest olnud entusiastlikumad II sambaga liitujad. Kõigist 477 880 inimesest, kes olid oktoobri lõpuks kohustusliku pensionifondide süsteemiga liitunud, olid Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil 54,1% naised. Samas oli statistikaameti 2004. aasta andmete põhjal 15?59aastaste inimeste hulgas naiste osakaal kõigest 51,5%.

Küllap paljude Eesti meeste apaatsus väljendub suhtumises, et ega ma niikuinii pensionieani ei ela. Et II samba pensioni saada, peab olema jõudnud vanaduspensioni ikka, mis meestel on 63 eluaastat (naistel hetkel 59,5 aastat, kuid liigub samuti jõudsalt meestega võrdväärses suunas).

Alates kohustusliku pensionisüsteemi loomisest 2002. aasta keskpaigast on viieteistkümnest pensionisamba fondist kuus sellised, mis võimaldavad kuni poole oma rahast aktsiatesse suunata. Kolmel fondil on õigus aktsiatesse paigutada kuni 25% tulevaste pensionäride varadest ning kuus fondi võivad investeerida vaid võlakirjadesse.

Kuue kõige aktsialembesema fondi maht on küündinud praeguseks hetkeks üle 3 miljardi krooni ehk 69% kõigist teise pensionisambasse pandud varadest.

Inimeste lugupidamist agressiivsemate fondide vastu on kasvatanud tõenäoliselt aktsiaturgude viimaste aastate väga hea liikumine.

Kui kõige aktsialembesemad pensionifondid on näidanud viimase kolme ja poole aasta jooksul keskmiselt 10,4protsendist aastatootlust, siis võlakirjafondid keskmiselt vaid 3,8protsendist tootlust.

Kokku liitus kohustusliku pensionisamba fondidega käesoleva aasta oktoobris lõppenud viiendas liitumisvoorus 54 268 inimest, neist enamik noored.

Kaheksateistkümneaastaseks saanutel on kohustus II pensionisambaga liituda. Seetõttu liitub iga aasta süsteemiga terve aastakäik inimesi. Kuna 15?19aastaseid on meil hetkel 107 000, siis on igal aastal oodata umbes 21 000 inimese lisandumist.

Kõige vanemad II pensionisüsteemiga liitunud (1942 sündinud) on peaaegu kõik jõudnud vanaduspensioniikka. Pensioni hakkavad aga nad saama erandkorras teistest hiljem, kuna väljamaksetega alustatakse alles 2009. aasta alguses.

Hetkel kuum