Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionikogujad valivad agressiivseid fonde

    Alates järgmisest aastast kogub oma teise samba pensioniraha kõige agressiivsematesse fondidesse tervelt kolm neljandikku kõikidest liitujatest. Veel kolm aastat tagasi suunas oma raha fondidesse, mis võivad aktsiatesse paigutada kuni 50% oma varadest, alla 64% inimestest. Viimase kaheteist kuu jooksul kasvas riskialtide inimeste osakaal tervelt 4 protsendipunkti võrra.
    Ehkki mehed on endiselt riskialtimad, on ka naiste riskivalmidus tõusnud. Kui kolm aastat tagasi pani oma raha kõige agressiivsematesse fondidesse 60% naistest ja 69% meestest, siis nüüd on vastavad suhtarvud tõusnud 72,6 ja 78,7 protsendini.
    Agressiivsete fondiinvestorite osakaal saab tõusta kahel viisil. Esiteks võivad olla uued liitujad eelmistest riskilembesemad. Teiseks on juba paar aastat võimalik kogu oma raha uude fondi viia või siis lihtsalt uude fondi raha kogumist alustada.
    Neid võimalusi on kasutatud agaralt. Uude fondi on viimase kahe aasta jooksul rahakogumist alustanud vastavalt 31 831 ja 40 056 inimest. Ligi 10 000 inimest on kahe viimase aasta jooksul vahetanud kõik oma vanad osakud uute vastu.
    Naised on meestest olnud entusiastlikumad II sambaga liitujad. Kõigist 477 880 inimesest, kes olid oktoobri lõpuks kohustusliku pensionifondide süsteemiga liitunud, olid Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil 54,1% naised. Samas oli statistikaameti 2004. aasta andmete põhjal 15?59aastaste inimeste hulgas naiste osakaal kõigest 51,5%.
    Küllap paljude Eesti meeste apaatsus väljendub suhtumises, et ega ma niikuinii pensionieani ei ela. Et II samba pensioni saada, peab olema jõudnud vanaduspensioni ikka, mis meestel on 63 eluaastat (naistel hetkel 59,5 aastat, kuid liigub samuti jõudsalt meestega võrdväärses suunas).
    Alates kohustusliku pensionisüsteemi loomisest 2002. aasta keskpaigast on viieteistkümnest pensionisamba fondist kuus sellised, mis võimaldavad kuni poole oma rahast aktsiatesse suunata. Kolmel fondil on õigus aktsiatesse paigutada kuni 25% tulevaste pensionäride varadest ning kuus fondi võivad investeerida vaid võlakirjadesse.
    Kuue kõige aktsialembesema fondi maht on küündinud praeguseks hetkeks üle 3 miljardi krooni ehk 69% kõigist teise pensionisambasse pandud varadest.
    Inimeste lugupidamist agressiivsemate fondide vastu on kasvatanud tõenäoliselt aktsiaturgude viimaste aastate väga hea liikumine.
    Kui kõige aktsialembesemad pensionifondid on näidanud viimase kolme ja poole aasta jooksul keskmiselt 10,4protsendist aastatootlust, siis võlakirjafondid keskmiselt vaid 3,8protsendist tootlust.
    Kokku liitus kohustusliku pensionisamba fondidega käesoleva aasta oktoobris lõppenud viiendas liitumisvoorus 54 268 inimest, neist enamik noored.
    Kaheksateistkümneaastaseks saanutel on kohustus II pensionisambaga liituda. Seetõttu liitub iga aasta süsteemiga terve aastakäik inimesi. Kuna 15?19aastaseid on meil hetkel 107 000, siis on igal aastal oodata umbes 21 000 inimese lisandumist.
    Kõige vanemad II pensionisüsteemiga liitunud (1942 sündinud) on peaaegu kõik jõudnud vanaduspensioniikka. Pensioni hakkavad aga nad saama erandkorras teistest hiljem, kuna väljamaksetega alustatakse alles 2009. aasta alguses.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.