Aku Sorainen: investorite huvi Eesti vastu kasvab

Aku Soraineni huvi Eesti vastu sai alguse ülikooliaastail, mil ta spetsialiseerus Baltimaade äriõigusele. Pärast lõpetamist 1993. aastal töötas ta Helsingis advokaadibüroos, mille omanikud otsustasid rajada oma harukontori Tallinna.

Põhjuseks olid Soome kliendid, kes asutasid järjest enam ettevõtteid Eestis ja vajasid juriidilist abi. ?Olen väga rõõmus, et praeguseks on juurde tulnud ka palju Eesti kliente. Kuigi eestlased tulevad liiga tihti advokaadi juurde alles siis, kui juba suur jama käes on. Põhjamaades on enam levinud komme, et advokaat kaasatakse strateegiliste otsuste algusjärgus,? arvab Sorainen.

Kuigi Eestis ägatakse hetkel tööjõu nappuse ja kallinemise all, ei ole see Soraineni arvates välisinvestoreid eemale peletanud. Pigem vastupidi ? peale soomlaste on pärast Euroopa Liitu astumist Eesti vastu hakanud huvi tundma ka teiste riikide firmad, kes otsivad pigem stabiilset ja kindlat investeerimis- kui kiiret rahateenimisvõimalust.

Mitmete firmade strateegia on tegutseda ainult ELi piirkonnas ja igas uues liikmesriigis nähakse poliitiliselt stabiilset turgu. Samamoodi näevad soomlased ja rootslased juba ka Baltikumi oma koduturuna, mis on logistiliselt hea asukohaga ? ligidal.

Samas soovitakse Sorai­neni hinnangul osta pigem firmasid, mis on südamega tehtud ja seetõttu paremas seisus kui need, mis juba asutatud äriplaaniga, et paari aasta pärast firma maha müüa.

?Hetkel on mitmeid selliseid firmasid ka müügil, sest Eesti ettevõtjad on aru saanud, et järjest raskem on edukas olla mitmes valdkonnas ja mitmel rindel rabelemise asemel tahetakse keskenduda alale, milles ollakse kõige tugevamad,? toetab Sorainen nende valikuid.

See on normaalne areng, sest sama olukord oli ka kümne aasta eest Soomes, mil ettevõtjad loobusid vähem tulusatest äridest ühe tugeva kasuks.

Ka müüakse sageli firma maha, kui nähakse, et turule on tulemas uus suur konkurent. Väikefirmad näevad, et kui ei müü, süüakse niikuinii vaikselt turult välja. Parem on teha siis juba uus ettevõte mõne teises valdkonnas.

Juristi asi on maandada kliendi riskid ja toetada teda läbirääkimistel. Sorainen on ka Eesti Advokatuuri eetikakomisjoni liige ja hindab Eesti advokaatide üldist eetikataset heaks. ?Ajakirjanduses on võimendatud ehk mõne advokaadi kaheldava väärtusega tegusid, kuid see ei anna õigust neid üldistada 400 liikmele, kes oma tööd siiski ausalt ja südamega teevad.?

Soraineni hinnangul on Tallinnas proportsionaalselt elanikega sama palju ärijuriste kui Helsingis, seega siin kiiret kasvu pole oodata.

Soraineni büroo on kasvanud siiski kiiresti ja ilmselt seetõttu, et nad on keskendunud Baltimaade äriõigusele ning mitmed seni vaid Eestis tegutsenud kliendid liiguvad aktiivelt edasi Lätti ja Leetu.

Samas peavadki juristid spetsialiseeruma mõnele kindlale valdkonnale, sest seadused ja reeglistikud on mõne aastaga mitmekordistunud ning kõigega ei suuda parima tahtmise juureski kursis olla.

?Advokaat peab olema isikuomadustelt eelkõige rahulik, analüüsivõimeline, keskendumisvõimeline ja avatud suhtlemisega,? kirjeldab Sorainen head advokaati.

?Eks kohtus tehakse ju ikka natuke ka teatrit. Samas ei toimu Eestis samalaadseid kohtuprotsesse kui Ameerika seriaalides, kuna siin pole vandemehi, keda tões veenda. Ka meie 27 juristist käib kohtutes vaid neli, teised tegelevad nõustamisega,? räägib Sorainen advokaatide igapäevatööst.

Tema hinnangul püütakse teha üha enam ka kohtuväliseid kokkuleppeid, sest kohtutes käimine on pikaajaline ja kulukas protsess. ?Tundub, et Eestis napib pigem kohtunikke kui juriste,? arvab ta.

Lisaks on Aku Sorainen Malta aukonsul. Selle tiitli sai ta seoses ühe Malta laeva õlireostusjuhtumiga Eesti vetes ja nii soovitati teda esindajaks ka teistele Malta firmadele. Kui Malta välisministeerium otsis aukonsulit, soovitati ka teda. Eesti riik vastas sellele jaatavalt ja nii andiski Malta riik talle selle austava tiitli.

Tema ülesanne on arendada ärikontakte Eesti ja Malta vahel ja nõustada ettevõtjaid, kes soovivad kas siin või Maltal äri alustada. Ka võivad tekkida halli passi omanikel viisaprobleemid, mida tuleb aukonsulil lahendada.

Aku Sorainen on esimene välismaalasest vandeadvokaat Eestis ning tema eesti keeles on tunda vaid kerget soome aktsenti.

Tutvusime Aku Soraineniga umbes kümme aastat tagasi, mil ta alustas oma bürooga Eestis.

Kohtusime tema ja tema tulevase naise Enega ühise tuttava korraldatud kanuumatkal. Sõprus tema ja ta naisega süvenes ja on jõudnud sinnani, et mul on au olla Aku noorima tütre Laura ristiisa.

Akut iseloomustavad järgmised märksõnad: hajameelsus, suurepärane silm nii äri kui ka kunsti suhtes, äärmine intelligentsus, pieteeditunnetus ja muidugi meie ühine huvi antiigi ning ajaloo vastu.

Aku on kolmanda või isegi neljanda põlve Soome intelligentsi esindaja. Tundes kogu nende peret, arvan, et juba emapiimaga on temas midagi sellist, mida kahjuks vähesed eestlased veel evivad.

Aku ja Enega seoses meenub mulle koheselt see, et alles meie seitsmendal tutvusaastal, tulles täitma oma ristiisa kohuseid ristimisel, avastasin ühiseid sugulasi.

Aku abikaasa Ene on mulle isaliinis küllaltki lähedane sugulane ja sellega seoses on ka Aku justkui sugulase staatuse saanud.