Kalmet jätkab Endlas inimmälu uurimist

Pärnu Endlas esietendus ameerika noorema põlve kirjaniku Kenneth Lonergani lüüriline draama ?Viimane näitus?, Madis Kalmeti lavastus on teema poolest omamoodi järjeks aasta tagasi lavale jõudnud inglase Shelagh Stephensoni ?Vee mälule?.

?Kogu elu on üks suur mälu,? selgitas Madis Kalmet, miks teema teda paelub. Teadlikult ta seoseid kahe lavastuse vahel pole otsinud, materjali otsingutel Lonergani näidendi peale juhtudes tekkis lugedes ?õige tunne? ning soov see lavale tuua. Lisaks mälu teemale seob Kalmeti kaht lavastust peaosaline Lii Tedre, samuti on mõlemad lavastused kujundanud Kristiina Münd.

?Viimane näitus? on autobiograafiline lugu ühest perekonnast, autori alter ego Daniel (Lauri Kink) jutustab tundeküllase loo oma vanaemast, endisest säravast seltskonnadaamist ja kunstigalerii eestvedajast Gladysest (Lii Tedre), kes kannatab oma eluõhtul Altzheimeri tõve all, mis röövib inimeselt aegamööda kogu seotuse elu enesega ning hammustab üha suuremaid tühimikke inimese intellekti, isiksusse, tundemaailma ja emotsionaalsesse mälusse. Näidend uuribki vanadaami viimset võitlust iseseisvuse säilitamisel. Kui ?Vee mälus? oli sündmuste põhjustajaks vastlahkunud mälutõves vanadaam (samuti Lii Tedre kehastuses), siis nüüd on vanadaam selle mängu keskpunktiks.

?Kindlasti pole see mingisugune haiguse lugu,? lausus Madis Kalmet. Autor ei soovi tutvustada Altzheimeri tõve olemust ja tärkava seniilsuse kulgu, vaid rääkida inimlikust hoolivusest ja peresuhetest ning vaprusest, millega peavad elama need, kes seda rasket haigust põevad. Autor on tema sõnul kirjutanud loo sisse kõik, mis talle vanaema puhul tähtis on olnud. Kaugem tagamõte ja moraal peaks aga vaatajale läbi koomika ja traagika ütlema, et headust pole siin ilmas kunagi liiga palju ning et kõigel, mis toetab headust, üksteisemõistmist ja armastust, sellel on suur väärtus.

Autor Kenneth Lonergan on edukas ja kaasaja üks hinnatumaid USA kino- ja näitekirjanikke, kes teinud koostööd teiste hulgas Martin Scorsesega ning olnud kahel korral stsenaristina Oscari nominent ning võitnud Sundance?i filmifestivali peaauhinna. Läbi ja lõhki njuujorklane kasvas üles psühhiaatrite peres, alustas kirjutamist gümnaasiumis ning õppis New Yorgi ülikoolis draamakirjanikuks. Loomingulise elu algusperioodil on ta endale elatist teeninud näiteks kõnede kirjutamisega keskkonnakaitseagentuurile ja Kaalujälgijatele ning sket?idega Fuji Filmi müügikampaaniatele.

Autor: Ülle Hallik