Konkurentsieelis seadust austavale ettevõtjale

Uus riigihangete seadus on alles eelnõuna kooskõlastusringil, kuid juba on selle mõnede sätete kohta tuntav vastuseis või levimas ekslikud arvamused. Nagu karmimad nõuded uues seaduses (nt sotsiaalmaksuga seonduv 70% nõue) aitaksid küll ümbrikupalga maksmist vähendada, samas tõrjutakse sellega väikefirmad konkurentsist välja. Vaatlen neid nõudeid natuke lähemalt, miks need on uues seaduses, mida endast täpsemalt kujutavad ja kelle vastu need siis on suunatud.

Riigihangetega kokkupuutunud isikuile pole teadmata tegelikud probleemid. Ettevõtjate ? pakkujate poolt vaadatuna on riigihangete turul konkurentsieelis ettevõtteil, mis tegelevad maksupettustega. Maksude mittetasumine on pakkumise tegemisel eelis. MTA võlateatis, mis näitab, kas selle väljaandmise ajal on ettevõttel maksuvõlg või mitte, ei näita midagi pikema perioodi kohta. Lihtsalt ettevõte tasub hetkeks maksuvõlad, jäädes mõne aja pärast jälle võlgu.

Vastuseks hüpoteetilisele küsimusele, kuidas saab maksude mittetasumine olla konkurentsieeliseks, osundan, et praegu on valdavalt pakkumiste edukaks tunnistamise (st hangete võitmise) aluseks madalam hind. Madalamat hinda saavad pakkuda ettevõtjad, kes oma kõiki kulusid, sh ja eriti makse, tugevalt optimeerivad. Ja esitataksegi pakkumisi, millele lisatud dokumentidest nähtub, et ettevõtjal maksuvõlgu pole ja nt sotsiaalmaksu on tasutud null krooni.

Ostjal ei ole ühtki alust seaduses sellise pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks või võimalust jätta hankeleping sõlmimata. Makse, eriti sotsiaalmaksu tasuvail ettevõtjail on aga kulud paratamatult suuremad ja maksude tasumata jätmise arvel saavutatud madalaimat hinda nad pakkuda ei saa.

Uute nõuete mõju ja tähendus on mõnevõrra erinev. Mõlemad on suunatud ausaile ettevõtjaile konkurentsieelise loomisele. Erinevus on see, et esimene neist on obligatoorne ja kuulub tingimusteta täitmisele. Seda peab ostja rakendama menetluse mis tahes staadiumis. Selle prognoositava mõju võib võtta kokku nii: kui pakkujal on aasta jooksul maksuvõlgu, siis ta sel aastal riigihangetel osaleda ei saa. Teine on võimalus, mitte kohustus, ostjale hankelepingut mitte sõlmida või menetlusest kõrvaldada pakkuja, kelle tasutud sotsiaalmaks on madalam kui 70% oma valdkonna ja piirkonna keskmiselt palgalt tasutud maks. Siin on ostja otsustusvabadus suurem.

Näiteks omavalitsusasutus, kes on tellimas koolimaja katuse ehitust või talvist teehooldust, ei pea kõrvaldama menetlusest või jätma hankelepingu sõlmimata pakkujaga, näiteks valla väikefirmaga, mis on ausalt tasunud sotsiaalmaksu, mis jääb alla 70% piirkonna keskmisest. Küll annab see võimaluse ostjale mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes deklareerib, et on sotsiaalmaksu tasunud tervelt null krooni, aga maksuvõlgu tal ei ole.

Need nõuded pole niivõrd ümbrikupalkade maksmise vas­tase võitluse vahendiks kui konkurentsieelise loomiseks ­õiguspäraselt käituvatele ja ausalt makse tasuvatele ettevõtjatele. Uus riigihangete seadus on aga veel eelnõu ja vaidlused Riigikogus seisavad ees.