- OMX Baltic−0,06%297,19
- OMX Riga0,5%921,17
- OMX Tallinn−0,11%2 024,58
- OMX Vilnius0,21%1 221,08
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 100−0,07%9 281,89
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,89
- OMX Baltic−0,06%297,19
- OMX Riga0,5%921,17
- OMX Tallinn−0,11%2 024,58
- OMX Vilnius0,21%1 221,08
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 100−0,07%9 281,89
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,89
Uus riigihangete seadus on alles eelnõuna kooskõlastusringil, kuid juba on selle mõnede sätete kohta tuntav vastuseis või levimas ekslikud arvamused. Nagu karmimad nõuded uues seaduses (nt sotsiaalmaksuga seonduv 70% nõue) aitaksid küll ümbrikupalga maksmist vähendada, samas tõrjutakse sellega väikefirmad konkurentsist välja. Vaatlen neid nõudeid natuke lähemalt, miks need on uues seaduses, mida endast täpsemalt kujutavad ja kelle vastu need siis on suunatud.
Riigihangetega kokkupuutunud isikuile pole teadmata tegelikud probleemid. Ettevõtjate ? pakkujate poolt vaadatuna on riigihangete turul konkurentsieelis ettevõtteil, mis tegelevad maksupettustega. Maksude mittetasumine on pakkumise tegemisel eelis. MTA võlateatis, mis näitab, kas selle väljaandmise ajal on ettevõttel maksuvõlg või mitte, ei näita midagi pikema perioodi kohta. Lihtsalt ettevõte tasub hetkeks maksuvõlad, jäädes mõne aja pärast jälle võlgu.
Vastuseks hüpoteetilisele küsimusele, kuidas saab maksude mittetasumine olla konkurentsieeliseks, osundan, et praegu on valdavalt pakkumiste edukaks tunnistamise (st hangete võitmise) aluseks madalam hind. Madalamat hinda saavad pakkuda ettevõtjad, kes oma kõiki kulusid, sh ja eriti makse, tugevalt optimeerivad. Ja esitataksegi pakkumisi, millele lisatud dokumentidest nähtub, et ettevõtjal maksuvõlgu pole ja nt sotsiaalmaksu on tasutud null krooni.
Ostjal ei ole ühtki alust seaduses sellise pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks või võimalust jätta hankeleping sõlmimata. Makse, eriti sotsiaalmaksu tasuvail ettevõtjail on aga kulud paratamatult suuremad ja maksude tasumata jätmise arvel saavutatud madalaimat hinda nad pakkuda ei saa.
Uute nõuete mõju ja tähendus on mõnevõrra erinev. Mõlemad on suunatud ausaile ettevõtjaile konkurentsieelise loomisele. Erinevus on see, et esimene neist on obligatoorne ja kuulub tingimusteta täitmisele. Seda peab ostja rakendama menetluse mis tahes staadiumis. Selle prognoositava mõju võib võtta kokku nii: kui pakkujal on aasta jooksul maksuvõlgu, siis ta sel aastal riigihangetel osaleda ei saa. Teine on võimalus, mitte kohustus, ostjale hankelepingut mitte sõlmida või menetlusest kõrvaldada pakkuja, kelle tasutud sotsiaalmaks on madalam kui 70% oma valdkonna ja piirkonna keskmiselt palgalt tasutud maks. Siin on ostja otsustusvabadus suurem.
Näiteks omavalitsusasutus, kes on tellimas koolimaja katuse ehitust või talvist teehooldust, ei pea kõrvaldama menetlusest või jätma hankelepingu sõlmimata pakkujaga, näiteks valla väikefirmaga, mis on ausalt tasunud sotsiaalmaksu, mis jääb alla 70% piirkonna keskmisest. Küll annab see võimaluse ostjale mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes deklareerib, et on sotsiaalmaksu tasunud tervelt null krooni, aga maksuvõlgu tal ei ole.
Need nõuded pole niivõrd ümbrikupalkade maksmise vastase võitluse vahendiks kui konkurentsieelise loomiseks õiguspäraselt käituvatele ja ausalt makse tasuvatele ettevõtjatele. Uus riigihangete seadus on aga veel eelnõu ja vaidlused Riigikogus seisavad ees.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele