Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsieelis seadust austavale ettevõtjale

    Uus riigihangete seadus on alles eelnõuna kooskõlastusringil, kuid juba on selle mõnede sätete kohta tuntav vastuseis või levimas ekslikud arvamused. Nagu karmimad nõuded uues seaduses (nt sotsiaalmaksuga seonduv 70% nõue) aitaksid küll ümbrikupalga maksmist vähendada, samas tõrjutakse sellega väikefirmad konkurentsist välja. Vaatlen neid nõudeid natuke lähemalt, miks need on uues seaduses, mida endast täpsemalt kujutavad ja kelle vastu need siis on suunatud.
    Riigihangetega kokkupuutunud isikuile pole teadmata tegelikud probleemid. Ettevõtjate ? pakkujate poolt vaadatuna on riigihangete turul konkurentsieelis ettevõtteil, mis tegelevad maksupettustega. Maksude mittetasumine on pakkumise tegemisel eelis. MTA võlateatis, mis näitab, kas selle väljaandmise ajal on ettevõttel maksuvõlg või mitte, ei näita midagi pikema perioodi kohta. Lihtsalt ettevõte tasub hetkeks maksuvõlad, jäädes mõne aja pärast jälle võlgu.
    Vastuseks hüpoteetilisele küsimusele, kuidas saab maksude mittetasumine olla konkurentsieeliseks, osundan, et praegu on valdavalt pakkumiste edukaks tunnistamise (st hangete võitmise) aluseks madalam hind. Madalamat hinda saavad pakkuda ettevõtjad, kes oma kõiki kulusid, sh ja eriti makse, tugevalt optimeerivad. Ja esitataksegi pakkumisi, millele lisatud dokumentidest nähtub, et ettevõtjal maksuvõlgu pole ja nt sotsiaalmaksu on tasutud null krooni.
    Ostjal ei ole ühtki alust seaduses sellise pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks või võimalust jätta hankeleping sõlmimata. Makse, eriti sotsiaalmaksu tasuvail ettevõtjail on aga kulud paratamatult suuremad ja maksude tasumata jätmise arvel saavutatud madalaimat hinda nad pakkuda ei saa.
    Uute nõuete mõju ja tähendus on mõnevõrra erinev. Mõlemad on suunatud ausaile ettevõtjaile konkurentsieelise loomisele. Erinevus on see, et esimene neist on obligatoorne ja kuulub tingimusteta täitmisele. Seda peab ostja rakendama menetluse mis tahes staadiumis. Selle prognoositava mõju võib võtta kokku nii: kui pakkujal on aasta jooksul maksuvõlgu, siis ta sel aastal riigihangetel osaleda ei saa. Teine on võimalus, mitte kohustus, ostjale hankelepingut mitte sõlmida või menetlusest kõrvaldada pakkuja, kelle tasutud sotsiaalmaks on madalam kui 70% oma valdkonna ja piirkonna keskmiselt palgalt tasutud maks. Siin on ostja otsustusvabadus suurem.
    Näiteks omavalitsusasutus, kes on tellimas koolimaja katuse ehitust või talvist teehooldust, ei pea kõrvaldama menetlusest või jätma hankelepingu sõlmimata pakkujaga, näiteks valla väikefirmaga, mis on ausalt tasunud sotsiaalmaksu, mis jääb alla 70% piirkonna keskmisest. Küll annab see võimaluse ostjale mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes deklareerib, et on sotsiaalmaksu tasunud tervelt null krooni, aga maksuvõlgu tal ei ole.
    Need nõuded pole niivõrd ümbrikupalkade maksmise vas­tase võitluse vahendiks kui konkurentsieelise loomiseks ­õiguspäraselt käituvatele ja ausalt makse tasuvatele ettevõtjatele. Uus riigihangete seadus on aga veel eelnõu ja vaidlused Riigikogus seisavad ees.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.