Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moositegija rahvas ei pea häbenema
Mäletan hästi välismaa ajakirjanike põlastavat naeru, kui taanlasest ELi põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel pressikonverentsil Washingtonis pahvatas: ?Kujutage ette, 91 000 tonni suhkrut koduperenaiste keldrites!?
Noh, proua Boel, 91 000 tonni võib-olla mitte, aga ainuüksi tänavu kulus meil hoidiste valmistamiseks 14 000 tonni suhkrut ja vaid 13% rahvast ei tee moosi! Hea, et selle välja uurinud põllumajandusministeerium maarahva tavasid kaitseb ja et ka põllumehed Brüsselisse moosi saatmisega tõestavad, et me pole vargad, vaid tublid perenaised.
Ei tea, kuidas see meie kallitele kaaseurooplastele meeldiks, kui neile öeldaks, kui palju nad tohivad päkapikke aeda sättida, tigusid vohmida või kriketit mängida?
Kui me suhkrutrahviga muud ei saavuta, siis vähemalt tõstame meie moositegemise tavad Euroopas au sisse.