Kilvar Kessler • 4 detsember 2005

Äriseadustik muutub ka eurole üleminekul

Järgmise aasta algusest muutub äriseadustik oluliselt. Ühingujuhtimine saab õpetlikumalt reguleeritud, juhatusele pannakse selge kohustus tegeleda riskijuhtimisega ja korraldada sisekontroll. Kindlasti tuleb äriseadustikku täiendavalt muuta ka seoses euro ülevõtmisega, mõeldes aktsiate 10kroonise minimaalse nimiväärtuse kaotamisele.

Eesti eurole ülemineku plaani 22.08.2005 teksti kohaselt kehtestatakse olemasolevate aktsiaseltside aktsiate minimaalseks nimiväärtuseks 50 eurosenti senise 10 krooni asemel. Aktsia nimiväärtus peab olema 10 eurosendi täiskordne. Toodud reeglist selgub, et rakendades senist euro vahetuskurssi krooni suhtes 1:15,6466, ei ole võimalik aktsia 10kroonist nimiväärtust täpselt konverteerida 10 eurosendi täiskordseks. Tekiks jääk või puudujääk. Vastavalt peaks muutuma aktsiakapitali suurus.

Usutavasti olukorda üksnes seadusega ei lahenda. Pärast vastava seaduse jõustumist peaksid aktsiaseltsid üldkoosolekutel otsustama põhikirjade muutmise ning aktsiakapitali suurendamise (nt reservi arvel) või vähendamise. Aktsiaseltsid tuleks vabastada riigilõivu tasumisest taoliste muudatuste kandmisel äriregistrisse, kuna toimingud on põhjustatud üksnes riigi tegevusest.

Aktsia minimaalse nimiväärtuse sätestamine seadusega ei ole tänapäevane lähenemine aktsiaseltsi maksevõime tagamiseks. Taoline piirang võib mõjutada ka kapitali kaasamist. Paljud riigid on miinimumväärtuse fikseerimisest loobunud või loobumas.

Eurole ülemineku plaani kohaselt võimaldatakse aktsiaseltsidel kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsiad. Nimiväärtuseta aktsiatel ei oleks seadusega nõutud nimiväärtust, nad kajastaksid aktsiakapitali ja nende väärtus oleks ajas sujuvalt muutuv (nagu osad osaühingus). Eestis eksisteerivad aktsiad kannetena väärtpaberite keskregistris ning nende väärtuse jooksev korrigeerimine ei peaks olema suur probleem.

Hetkel kuum