Sirje Niitra • 15. detsember 2005
Jaga lugu:

Pakendikogujad jagelevad turu pärast

Eesti pakendite kogumise ja taaskasutamise turul on hetkel 3 tegijat: Pandipakend tegeleb pandi all olevate pakenditega, Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus aga kõigi muude toidupakenditega.

ETO lõid 19 tootjat, kes panid raha kokku ja moodustasid MTÜ juhatuse. Olulisemad liikmed on tootjaist Põltsamaa Felix, Raisio, Altia, Paulig ja Valio, poekettidest ETK, Prisma ja Rimi. ?Meil on täiesti läbipaistev organisatsioon, nii juhatuse liikmed kui ka kliendid on internetis üleval,? ütleb ETO tegevjuht Ahto Hunt ja lisab, et ei saa seda öelda konkurendi kohta.

Pakendiringlust esindab juhatuse esimees Aivo Kangus ja seal töötab konsultandina Res Publica Tallinna juhatusse kuuluv endine Riigikogu liige Anti Tammeoks, kes on olnud seotud jäätmekäitlusettevõttega CleanAway. Tamme­oks oli Riigikogu keskkonnakomisjonis ajal, kui seal pakendiseadus vastu võeti. Pakendiringlusel on vaid kaks liiget: toiduainekontsern AS Maag ja väike pagarifirma OÜ Päiksepagar.

Taaskasutusorganisatsiooni akrediteeringu taotlemise kadalippu on ETO turundusjuhi Ilona Eskelineni sõnul päris raske läbida.

Pakendiringlus sai akrediteeringu viimasena ja väidetavalt minister Villu Reiljani tugeval toetusel. Nüüd taotleb Pakendiringlus endale ka pandipakendi kogumise õigust ja jälle on pall ministri käes, kes peaks otsuse veel sel aastal langetama.

Ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, kes julges ajalehes Pakendiringluse läbipaistvuses kahelda, on tänaseks pakendikomisjoni tööst eemaldatud, sest Aivo Kangus kaebas ta kohtusse.

Kuna Pakendiringlus kogub Kanguse ja Tammeoksa teiste firmade kaudu ka elektroonikajäätmeid ja autorehve, kardavad ETO juhid, et pandiga tagatud pakendi enda kätte saamisel tekib ohtlik monopol ja teenuse hinnad võivad lakke tõusta.

Juba praegu on Pakendiringluse käes kaks kolmandikku jäätmete taaskasutusturust.

Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus ütles, et esitas pandiga tagatud pakendi kogumise taotluse juba kaks kuud tagasi, kuid pole mingit tagasisidet saanud. ?Meie suhtes ollakse väga erapoolikud,? lausus ta.

Küsimusele, miks hakkas Pakendiringlus asjaga tegelema juba enne loa saamist, vastas mees, et osutab lihtsalt teenust oma klientidele, kes soovivad ise oma pakendid kokku koguda, vastutus koguste osas jääb pakendiettevõtjale.

Kaupadel on peal nii tootja pandud tagatisraha suurus kui ka Pakendiringluse Eesti kontuuri kujutisega kaubamärk. ?Tahame pakkuda mõistlikku konkurentsi, sest suudame osutada konkurentidest efektiivsemat teenust,? selgitas ta. ?Veame plekkpurke ja plastpudeleid kokkupressitult, hoides seeläbi kokku nii lugemis- kui ka veokulusid.?

Rahastamisskeemi kohta ütles Kangus, et on ilma algkapitalita hakkama saanud, sest ettevõtjad toetavad organisatsiooni teenustasude kaudu. Kanguse sõnul on Pakendiringluse klientideks üle tulnud mitu suurt ETO asutajaliiget, nagu näiteks Tallinna Piimatööstus ja Onistar, ning kliendid Liviko ja Smarten.

Konkurents jäätmete taaskasutuses on tõepoolest äge ja seal liigub suur raha, eriti pandiga tagatud pakendi osas. Viiendiku turuosa korral oleks käive juba 20 miljonit krooni.

Pakendiringluse taotlus on menetluses, samas on nad juba alustanud sel alal tegutsemist ja nende märgiga tooted on müügil.

Taaskasutusorganisatsioonide moodustamise mõte MTÜdena oli, et tekiks tootja vastutus, igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Pakendiringluse puhul otsustavad seega kaks isikut. Mis tootja vastutusest saab siin juttu olla?

Kui kevadel oli taaskasutusorganisatsioonide akrediteerimine, oli MTÜ Pakendiringlus liikmetena üles lugenud kõik ASi Maag tütred. Tänaseks on liikmeskond mitu korda vahetunud. Kuna neil polnud ka lepinguid taga, siis saatsime taotluse mitu korda tagasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum