Koit Brinkmann • 2 september 2015

Jäätmeäri niiditõmbaja pettuseasi jõudis kohtusse

Anti Tammeoks  Foto: Erik Prozes

Endine IRLi liige ning EASi nõukogusse kuulunud, jäätmeäris toimetav Anti Tammeoks sai koos kaasosalistega süüdistuse ligi 660 000 euro väljapetmises EASilt ja KIKilt.

Harju maakohtusse jõudis mitu aastat kestnud kriminaaluurimine soodustuskelmuse asjas. Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse alusel korraldas Tammeoks aastail 2010–2012 Euroopa Liidu toetusraha väljapetmist OÜ Nelitäht ja selle juhatuse liikme, kunagise Rahvaliidu aseesimehe Mario Sootna kaudu.

Lihtne skeem 

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EASi) ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIKi) toetusraha küsimisel paisutati seadmete hind suuremaks, et saada rohkem toetust ja vältida omafinantseeringu tasumist. Toetussumma suurus sõltus projekti ehk seadmete kogumaksumusest – EASi puhul on toetuse määr 40% ja KIKi puhul 50%. Ülejäänu pidi toetuse taotleja ise leidma.

Nelitäht küsiski 2010. aastal EASilt ja KIKilt toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks. EAS kiitis 444 186eurose kogumahuga projekti “Nelitäht OÜ tehnoloogiainvesteering sekundaarsest toormest kummitoodete valmistamiseks” heaks ja maksis 2011. aastal OÜ-le Nelitäht välja 177 674eurose toetuse. Kuid KIKil tekkis neile esitatud projekti “Plastpakendite töötlus ja taaskasutus” suhtes pettusekahtlus ning küsitud 480 000 eurot jäeti Nelitähele välja maksmata.

Süüdistuse alusel kaasas Tammeoks EASile ja KIKile valeandmete esitamiseks hangete korraldamisel ja seadmete soetamisel erinevaid ettevõtteid, sealhulgas RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.

“Nende firmade abil näidati investeeringute maksumust tegelikust suuremana ja näiliselt seadmete eest makstud raha kandsid firmad laenuna tagasi OÜ-le Nelitäht, mis kasutas seda omakorda projekti kulude eest tasumise ja omafinantseeringu olemasolu tõendamiseks,” selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste.

Keskkriminaalpolitsei uuritud kriminaalasjas esitas prokuratuur Tammeoksale, Sootnale ja OÜ-le Nelitäht süüdistuse soodustuskelmuses. Kaasaaitamises said süüdistuse Kalevi Paluteder, RS Technology OÜ ja ettevõtte juhatuse liige Vello Lips, Keskkonnatehnika OÜ ja juhatuse liige Dmitri Käsk.

Keskkonnatehnika OÜ omanikeringis on firmade kaudu üheks peamiseks Tammeoksa äride rahastajaks peetav endine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning ka mõjukas IRLi liige Toomas Tauts.

Toomas Tautsi naine Kristina Tauts kuulus EASi nõukogusse aastatel 2011–2014. Hiljuti mõisteti Kristina Tauts Harju maakohtus kokkuleppemenetluses süüdi Tervise Arengu Instituudilt ligi 60 000 euro väljapetmises ja ta pidi vastu võtma tingimisi karistuse.

Tammeoks sai tollase majandusminister Juhan Partsi otsusega EASi nõukogu liikmeks septembris 2011. aastal ning pidi sealt lahkuma järgmise aasta juunis, kui sai avalikuks kriminaalasja uurimine ning talle esitatud kahtlustus. Tammeoks lahkus seejärel ka IRList.

Tammeoks: kõik töötab

Tammeoks ütles eile, et ei saa aru, milles kelmus seisneb. “Siin ei ole pikalt midagi kommenteerida. Prokuratuur paneb pahaks, et OÜ Nelitäht on ostnud 800 000 eurot maksva plasti pesuliini 500 000 euroga. Milles seisneb kelmus, sellest ma aru ei saa. Kui keegi väidab, et tegelikult on Nelitäht selle seadme veel odavamalt saanud, näiteks 250 000 euroga, siis seda arusaamatum kõik on. Kustkohast võtab prokuratuur, et liin maksab 250 000 eurot, kui sellest on valmis alles pool, on selgusetu,” märkis Tammeoks. “Enamgi veel – KIK ise jõudis 2012. juunis koos oma arvukate ekspertidega järeldusele, et osaliselt valmissaanud seadme hind on õige ja toetus on vaja välja maksta,” lisas ta.

Septembri keskel toimub sooduskelmuse kriminaalasjas Harju maakohtus eelistung. Karistusseadustik näeb pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Anti Tammeoks tõmbab niite kulisside taga

Äripäev kirjutas 2012. aastal, et jäätmeäri telgitaguste tundjad nimetavad Anti Tammeoksa suurimaks skeemiks tema loodud taaskasutusorganisatsioone – MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit, MTÜ Elektroonikaromu. Tal olevat ka teiste nimel firmasid, mida kasutab raha liigutamiseks.

Telgitagustes on imetletud tema oskust saada oma tahtmist. Kunagine Ragn-Sellsi töötaja on suutnud jäätmeäris saada arvestatavaks tegijaks.

Skeemides paistavad silma Reformierakonna ja IRLi poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata. Konkurentide tõrjumiseks üritatakse kasutada erinevaid seadusemuudatusi ja KIKi ning EASi jagatavat euro raha.

Mõjukate tuttavate seas on Rain Rosimannus, kellega koos istus Tammeoks lühikest aega ka riigikogus, kus oli koos Rosimannusega üks aktiivsemaid jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujaid. KIKi nõukokku kuuludes seisis Rosimannus selle eest, et KIK jagaks toetust Võru valda Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele.

Pakendiseaduse muudatused venisid keskkonnaministeeriumis minister Pentus-Rosimannuse ajal. Muudatused oleks otseselt piiranud ühe pakendiäris tegutseva äriseltskonna huve. “Ma ei tunne ühtegi poliitikut, kellel on mõju EASi või KIKi rahastamisotsustele,” sõnas Tammeoks 2012. aasta suvel Äripäevale.

Autorollo asjaski paistab Tammeoksa jälg. Sama seltskonna kaudu, kuhu kuuluvad Rain Rosi mannuse hea tuttav, IRLi liige Toomas Tauts ning Tammeoks, liikus ministri isa Väino Pentuse firmasse Autorollo sadu tuhandeid kroone. Tekkis nõue Autorollo vastu, mis hiljem loovutati Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.

1999. aastal asutas Tammeoks MTÜ Rehviliit, mis sai KIKilt miljoneid kroone toetust rehvipurustusmasina ostuks. Masin renditi ca 20 000 euro suuruse aasta tasuga välja Priit Halleri firmale Nordline Baltic. Rehviliit maksis Halleri ettevõttele aastas ligi 300 000 eurot, et nad rehve purustaks. Sarnastest skeemidest räägitakse veel palju.

Eesti Pakendiringluse partner oli OÜ Keskkonnatehnika, mis oli aastaid Nord Systemsi tütarfirma. Nord Systemsi omanik on Priit Haller. Äri oli 2009. aasta lõpuks toonud 1,15 miljonit eurot jaotamata kasumit, kui Haller müüs 90% osalusest maha ja teenis 1,15 miljoni euro väärtuses osade müü- gist 64 000 eurot. 1,09 miljonit eurot kanti Nord Systemsi finantskuludesse

Hetkel kuum