Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elu muutub virtuaalsemaks ning mobiilsemaks

    Olulisemaks teenuse pakkujast muutub teenus ise ning paiksus asendub liikuvusega.
    Vaadates tagasi seda, mis toimus 2005. aastal ning üritades mõelda sellele, mis hakkab toimuma lähitulevikus, võib päris kindlalt väida, et meie elu muutub veel virtuaalsemaks ning mobiilsemaks.
    Suurema virtuaalsuse saavutame aga näiteks tänu numb­ri­liikuvusele. Me võime oma +37250ga algava ?klassikalise? EMT numbriga suhteliselt kerge vaevaga kolida Elisa, Tele2 või mõne virtuaaloperaatori kliendiks.
    Kui me kasutame Skype?i või mõne muu internetitelefoniteenuse pakkuja teenuseid, kasvab jällegi virtuaalsus ja mobiilsus. Me oleme kättesaadavad sama telefoninumbri kaudu, kohaliku kõne hinnaga, hoolimata sellest, kus me parasjagu viibime. Olgu see siis mõne Tallinna kohviku tasuta WiFi levialas, või tunnitasuga internetikohvikus mõnes eksootilises riigis.
    Nii Skype?i kui ka suuremad VoIP telefoniteenuse pakkujad võimaldavad oma klientidele saada erineva riigi lauanumbreid. Skype pakub näiteks Eesti, Soome, Inglismaa, USA ja veel mõne riigi telefoninumbrit. Kohalikel VoIP-teenuse pakkujatel on üldiselt võimalik lähivälismaa riikide numbreid pakkuda. Seega on võimalik reaalselt vaid Eestis kontorit omades jätta oma välismaal asuvatele partneritele ja klientidele mulje, et firma või vähemalt firma esindaja paikneb kliendiga samas riigis.
    Mobiilsus kasvab tänu sülearvutite kasvavale populaarsusele. On ju sülearvutit palju mugavam kaasa võtta suvilasse või reisile kui lauaarvutit.
    Ringi liikumise mõttes on mobiilsus kasvanud 2005. aastal tänu kahele aasta lõpus käivitunud sidelahendusele. Need on 3G ja WiMax. 3G on uue põlvkonna andmeside, mis on võrreldav GPRSiga, aga 3G on tunduvalt kiirem. 3G levib praegu ainult EMT võrgus, tegemist on suhteliselt uue tehnoloogiaga Eestis, seega on ka kasutajaid ja 3G-protokolli kasutavaid telefone vähe müüdud ning seadmete hinnad veidi kallivõitu. Aga mida aeg edasi, seda rohkem saab olema kasutajaid ning seda odavamaks muutuvad 3G-standardit toetavad telefonid.
    WiMax on võrreldav WiFiga, ainult, et selle leviala on palju suurem kui WiFil. WiMaxi ühenduse kiirused on mõne jaoks üllatuslikult WiFist aeglasemad. Tehnoloogiliselt on võimalik ka WiMaxi levialas kliendile suurt internetiühenduse kiirust pakkuda, aga sellisel juhul peaks klient maksma liiga suurt kuumaksu.
    Praegu pakutakse WiMaxi teenust ainult Tallinnas ja Harju maakonnas. Reaalselt tegutsevaid teenusepakkujaid on kaks, litsentse on välja antud viis.
    Suurim valik mobiilselt oma asju ajada on pealinnas elavatel EMT klientidel, kes saavad internetti GPRSi, WiFi, 3G ja WiMaxi võrgu kaudu.
    Suure valikuga kaasneb küll väike peavalu ? millist tehnoloogiat kasutada? GPRS ja 3G puhul sõltub arve suurus kuu aja jooksul liigutatud andmete mahust. WiFi on tihti tasuta, vahel ka päeva- või kuukaardiga kasutatav. WiMax on aga kuumaksuga teenus.
    Eri lahenduse kasutamiseks on vaja erinevaid seadmeid. Vana GPRS-modem 3G võrku kasutada ei oska. 3G seade saab aga 3G-leviaugus olles end automaatselt aeglasemasse GPRSi võrku ümber häälestada.
    WiMaxi kasutamiseks on jälle eraldi seadet tarvis. Kuna ametlik WiMax-standard ei ole veel vastu võetud, siis soovituslik on praegu pakutavaid WiMaxi seadmeid mitte välja osta, vaid võtta need kasutusrenti.
    Teenusepakkujate kinnitusel ei muutu praegused eel-WiMaxi seadmed kasutuskõlbmatuks standardi kinnitamisel. Neil on ka tõenäoliselt õigus, aga probleemid võivad tekkida siis, kui firmast A ostetud riistvaraga soovitakse tulevikus minna firma B kliendiks. Siis võib ilmneda kokkusobivuse probleeme.
    Autor: Alar Pardla
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.