Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fototoimetuse tipptegijad ? Andras Kralla ja Raul Mee
Pealkirja all ?Kaotus? seisis linnahalli helikopteriplatsi kail Eesti ühe olulisema ettevõtja Oliver Kruuda auto. Tegemist oli 2005. aasta Äripäeva meeldejäävaima esiküljega. Nappide vahenditega, ilma ühegi leinava inimeseta oli edasi antud võimas emotsioon, mis andis vaatajale täiendavat mõtteainet. Esteetiliselt selge ja sümbolina mõjuv uudisfoto, mille paremuses ?üriil erimeelsusi ei tekkinud, pildistas Andras Kralla.
Teise koha väärilisena tõi ?ürii välja Raul Mee foto LHV kriisi puhkemise päevalt, kui LHV naistöötajad ootavad pingsalt uudiseid poolavali ustega nõupidamisruumist. Esiplaanil olevate töötajate kehakeel kõneleb pingest, mis neid uudist oodates valdab.
Kolmandana tõi ?ürii välja Raul Mee foto Riigikogu usaldushääletuselt, kui Juhan Partsi valitsus kukkus. Riigikogu presidiidiumipingis istuvad Res Publica viis juhti demonstreerivad igaüks omal viisil suhtumist tablool paistvatesse arvudesse, mis kuulutasid selle valitsuse lõppu.
Olemusfotode seas hindas ?ürii parimaks Raul Mee ülesvõtte vandeadvkoaat Aivar Pilvest, kes naudib autoesitlusel uut Mercedec-Benzi. Inimene ja auto on üheks saanud, inimese pilk paitab hindavalt oma kiiskavat kaaslast. Autoukse kõrgustesse suunduv hõbedane joon annab fotololijatele tiivad. Nad on koos. See on elu.
Teisena toodi välja Andras Kralla foto Euroopa komisjonis kõrgele kohale tööle asunud eestlanna Maive Rutest. Me ei näe küll mitte ta nägu, kuid selle eest vaatavad pildilt vastu Brüsseli elupõlised ametnikud. Nende pilkudest ja hoiakutest saab välja lugeda üllatust, hoiatust, pugemist, segadust: mida see noor naine siin meie ees teeb?
Ohhoo-auhinna sai Andras Kralla, kes oli saanud lõbusa tabamuse kodanikust, kes oli korstna otsa tassinud televiisori ja puldi, et üritada satelliittaldrik õigesse suunda sättida. Värske pilt elust enesest, mis elavdas mitte ainult ?üriid, vaid kindlasti ka lugejaid.
Äripäeva fotograafid peavad alati rohkem vaeva nägema kui nende kolleegid teistest lehtedest. Lähtuvalt majandusajalehe spetsiifikast on Äripäeva fotograafide objektid tihti väga stereotüüpses olukorras: mina ja minu ettevõte. Seda rohkem aga Äripäeva fotograafid karastuvad ja uusi lähenemisnurki leida suudavad.
2005. aasta uudisfotode seas oli häid leide ettevõtluse rõõmsate ja kurbade hetkede tabamisel. Ametit maha panev ettevõttejuht või uuele kaubamajale viimast lihvi andev puhastusmasina operaator ? firma mõlemad otsad on ilmekalt jäädvustatud.
Foto on kergesti ja mitmeti narrativiseeritav, teda saab jutustada, ka sisekõnes, või interpreteerida.
Ja seega jääb ta hästi meelde. Fotol on sügavus, mille tekitab maa ja vee, auto jaoks ületamatu piir ja mobiilimast kommunikatsiooni märgina, mis pealkirja ?Kaotus? kaudu muutub kontakti võimatust tähistavaks märgiks.
Sama mast jaotab foto vertikaalselt kaheks ja visuaalse analüüsi spetsialistide keeles tähendab vasakule poole jääv tavaliselt olevat ehk hetkeseisu, kusjuures horisontaalteljest kõrgemale jääv osa tähistab abstraktselt antut ja madalamale jääv osa reaalselt antut. Üksindust ja väljapääsmatust rõhutab auto ise kui pildi kese ja visuaalne dominant.
Foto parem pool peaks tähistama uut, alaosas reaalset ja ülaosas ideaalset või abstraktset. Fotol on selleks tühjus, mida võib nimetada ka leinaks.
See on kohmakas esitus, aga spetsialistide väitel töötavad meediatekstid nii ja see formaalne struktuur mõjutab ka meie alateadvust.
Narrativiseerimisel võib aga sama struktuuri ka sotsiaalsena tõlgendada ning vaadata pilti kui rikkuri leina, kusjuures leinaja ei tule isegi sellises kohas oma kookonist välja, või mis kasu on kallist autost jne.
Sellised lood hakkaksid juba sõltuma jutustaja sotsiaalsest kadedusest, kaastundest, jutustamise põhjustest ja muudest faktoritest.
Autor: Tarmu Tammerk