Möödunud aasta lõi ülimalt soodsa pinna just tööotsijatele. Turul pakutakse huvitavat ja ka suhteliselt hästitasustatud tööd seinast seina. Ekstreemse näitena kirjutas Äripäev sellest, kuidas ehitustöölisi on Eesti objektidele värvatud koguni Soomest.
Usun, et vahepeal kardetud töötajate väljavool Euroopasse on nüüdseks peatumas, sest tippspetsialistide palgatase on kohapealset ostujõudu arvestades jõudsalt lähenemas -Euroopa keskmisele. Konkurents kohapeal aga muutub üha teravamaks.
Ettevõtjad on oma eelarvetesse kirjutanud 5- kuni -10protsendise palgatõusu. Ma ei imestaks aga, kui paljudel juhtudel tuleb palka tõsta hoopis 15, 20 või rohkemgi protsenti. Meil võib tulla raskusi isegi aastaid meie heaks pingutanud spetsialistide hoidmisega, kes ei suuda magusatele otsepakkumistele vastu panna.
Palga tõstmine on teadagi libe tee. Iga lisakroon, mida me selle jaoks kulutame, iseenesest lisaväärtust ei too. Samas kaasneb sellega kaugesse tulevikku projekteeritud lisakulu, mida hiljem kärpida on äärmiselt valuline. Teinekord aitab töötajaid hoida ka firma maine, sõbralik õhkkond, peod, sportimisvõimalused jms. Mulle tundub, et parimaks viisiks töötajaid hoida on lisaks palgale jagada nendega omanikutulu, kaasates nad aktsionäride ringi. Aktsionärist töötaja võib leppida ka mõnevõrra madalama palgaga.
Ükskõik, kuidas me ei vaataks, kasvavad töötajatega otseselt ja kaudselt seotud kulud kiiremini, kui see meile meeldiks. Samas poleks tööjõukulude kasv traagiline, kui meie loodud väärtused ja müügikäive kasvaksid samas tempos.
Raskesse olukorda on sattumas eksportöörid, kes on rajanud oma äri siinsele odavale tööjõule. Näiteks arvukad tootmise Eestisse üle toonud Skandinaavia tehased ei suuda ilmselt oma toodangu hinda kuludega võrreldavalt tõsta ja on peagi sunnitud kas poe kinni panema või kolima Venemaale ja Hiinasse.
Roosilisem on pilt Eesti turule orienteeritud tootjatel ja teenindajatel, sest klientide kasvav jõukus peaks kompenseerima kulude kasvu firma sees. Paraku pole kõik nii roosiline, sest elav majandus muudab konkurentsi väga teravaks kõikidel rinnetel. Just praegu tasub ka turuliidritel karta, et neile ilmub üleöö konkurent, kes nende kliendid kas parema toote või odavama hinnaga üle lööb.
Kokkuvõttes pakun, et aasta 2006 saab olema kuldne aasta töövõtjale ning raske aeg tööandjatele, kes seda trendi alahindavad.