Aastavahetus võttis kümme aastat tagasi endaga kaasa viis Eesti kommertspanka

Neli kommertspanka olid sunnitud Eesti Panga kehtestatud omakapitalinõude täitmiseks ühinema teise osapoolega. Ameerika Balti Pangal aga peatati tegevuslitsents.

Ameerika Balti Pank jäi rataste vahele omakapitali nõude täitmisega. Üle aasta tagasi algasid jutud pankade ühinemisest. Ühinemise võimalikkust kompasid Krediidipank, EVEA Pank ja Innovatsioonipank. Plaanid jäid aga teostamata ja aasta alguseks olid kõik kolm panka ületanud omakapitali nõude iseseisvalt.

Jutud käisid ka teisest ühinejate grupist: Tallinna Pank, Eesti Forekspank ja Raepank. Neist kaks viimast kirjutasidki poolteist kuud enne Eesti Panga nõude kehtima hakkamist alla ühinemislepingule. Liitumisluba Eesti Pangalt saadi detsembri viimastel päevadel.

Omakapitali nõude piiri täitmisega oli hädas ka Ukraina INKO panga tütarpanga INKO Balti Pank. Veel paar kuud enne aastavahetust pidas panga juhtkond pingelisi läbirääkimisi ühinemiseks mõne Eesti kommertspangaga. Kõige tõenäolisemaks ühinejaks pakuti pangandusringkondades Ameerika Balti Panka.

Novembri lõpus teatas INKO Balti Pank, et leiti investorid, kes nõustusid paigutama panga omavahenditesse kokku ligi 40 miljonit krooni. Sellest 15 miljonit krooni investeeritakse allutatud kohustuste näol. Omakapitali nõude piiri ületas INKO Balti Pank paar päeva enne aastavahetust. Ukrainas asuv emapank kaotas pangas kontrollpaki, uutest aktsionäridest on 85% kohalikud residendid.

Tallinna Äripanga suuraktsionäriks nõustus saama Moskvas peakontorit omav MAPO pank. Vastust oma taotlusele tuli Venemaa pangal oodata Eesti Pangast ligi kuu aega. Positiivne vastus saabus Eesti keskpangalt 14. detsembril ja MAPO pank lubas investeerida Tallinna Äripanka kolm miljonit dollarit (34,8 mln krooni). Sellega oli lahendatud ühtlasi ka Äripanga mure omakapitali nõude täitmisel.

Jätkuvaid üllatusi pakkus liitumisprotsess, milles osalesid liituvate pankadena Keila Pank, Rahvapank ja Maapank ning liitva pangana Virumaa Kommertspank.

Liitumislepingutest esimesena allkirjastati Keila Panga ja Maapanga vaheline leping. Novembri lõpus otsustas Keila Panga juhtkond liituda siiski Virumaa Kommertspangaga ning Maapangaga sõlmitud leping muutus kehtetuks.

Virumaa Kommertspangaga sõlmitud liitumislepingu kinnitasid Keila Panga aktsionärid 25. novembril. Maapangast lahtiütlemise põhjusi vaagides märkis Keila Panga juhatuse esimees Mihkel Sims erinevaid ettekujutusi uue panga edasisest arengust.

Veel septembri lõpus teavitas Rahvapank avalikkusele, et ilmselt liitub Rahvapank Maapangaga. Oktoobri keskel otsustas Rahvapank liituda aga Virumaa Kommertspangaga.

Mõlemast liitujast ilma jäänud Maapank lootis kuni aasta lõpuni Eesti Pangalt saada luba välisinvesteerija vahendite kaasamiseks omakapitali nõude täitmisel. Eesti Pank aga tunnistas investori esitatud dokumentatsiooni ebapiisavaks loa andmiseks. Seejärel tuli ka Maapangal 29. detsembril liituda panka alt vedanud partnerite ning Virumaa Kommertspangaga.

Nelja panga liitumisel sündinud Virumaa Kommertspank on 1996. aastal suuruselt Eesti viies pank, mille bilansimaht on üle miljardi krooni. Pangaesindajate kinnitusel on lõppenud liitumisprotsessiga ellu viidud aasta tagasi kavandatud maaelu suunitlusega pankade ühinemine.

Eelpool kirjeldatud mängust otsustas kõrvale jääda ERA Pank, hoolimata sellest, et oli juba 5. oktoobril sõlminud liitumislepingu Virumaa Kommertspangaga.