Otsustusvõimet peab eestlastel enam arendama

Otsustamisel saab tavaliselt kasutada osalist informatsiooni, ülejäänu peab asendama intuitsioon.

Täieliku info olemasolul on otsustamine matemaatiline probleem, mille edukaks lahendamiseks piisaks arvutist. Otsustusvõimelisus sõltub isiksuse omadustest, üldisest võimekusest, arengukeskkonnast ja inimeste vabaduse tasemest ühiskonnas.

Tänapäeva maailmas kasvab otsustusvõime olulisus seoses globaliseerumisega ja sagenevate terrorirünnakute ja looduskatastroofidega. Just viimased on järjest enam tekitanud situatsiooni, kus inimesed tunnetavad ennast objektidena maailmas, mida ei anna mõjutada. Tegemist on vaid muutunud situatsiooniga, kus üksikisiku vastutus on veelgi suurem kui varem.

Muutunud maailmas on igal inimesel vaja otsustusvõimet ja liidrikäitumist arendada. Samas on suuremad ka vabadused. Minu kooliealine poeg näiteks otsustas osta jalgratta mitte vahendajalt, vaid otse Hiina tootjalt. Üsna tavaline on elamine, õppimine ja töötamine välisriigis.

Erinevates kultuurides on välja kujunenud erinevad otsustusviisid, mis hõlmavad ka otsuste ettevalmistamist. Eesti otsustamiskultuur on mõjutatud ajaloost - otsustusõigus on olnud tihti piiratud. Okupatsiooniaegadel oli vaja teha eetiline otsus, mida ei saanud tihti avalikustada ja avalikult tuli "mängida" otsustamist. Sage oli ka inimeste otsuste otsene (vägivallaga, ähvardustega) või demagoogiline ("parteisse astumine nõrgestab parteid seestpoolt") mõjutamine. Ajaloolise tausta tõttu tekitab eesti inimestes võõrastust inglaste, rootslaste või soomlaste otsustamisviis, kus otsustamispiirid lepitakse kokku ja räägitakse avalikult oma seisukohtadest. Kaalutakse erinevaid variante ega kiirustata otsustamisega, kui see ei ole vajalik. Samas ei venitata, kui otsus on vaja kohe teha.

Eestlastele on pigem omane mitte rääkida oma mõtetest, sest see võib olla ohtlik. Ei põhjendata seisukohti, sest seda pole õpitud struktureeritult tegema. Pigem tehakse otsus kiiresti, et saada sellest "jamast" lahti, või venitatakse otsusega, mis isiklikku kasu ei too (mõisa köis ...). Vähehaaval otsustamisviisid muidugi ühtlustuvad naaberkultuuridega, ELi mõjul ka nende kultuuridega, mis seni meist kauged on olnud (Itaalia, Hispaania).

Haridussüsteem peaks olema suunatud sellele, et anda inimestele võimalus mitte naabrite järel vaikselt sörkida, vaid arendada võimeid, mis tulevikus on inimestele ja ühiskonnale vajalikud. Maailmas toimuvate protsesside suund ja kiirus sõltub suuresti neid mõjutavatest inimestest.

Järjest keerulisemaks muutuv maailm vajab liidreid, kes on erinevad eelmise sajandi liidritest. Liidriks olek nõuab tänapäeva maailmas enam kui sada aastat tagasi. Seda ühiskonnas toimuvate muutuste kiiruse, inimeste vabaduste suurenemise ja perekonnamudeli muutumise tõttu.